Eesti keele ajalugu

By TriinuK
  • Period: Jan 1, 1000 to Jan 1, 1200

    Vanaeesti keele periood

    Muutused, mis eristasid eesti keelt läänemeresoome keeltest. Õ-hääliku teke. Murdelised erinevused suurenesid.
  • Period: Jan 1, 1000 to

    Stahli-pärande kirjaviis

    Ebaühtlane ja saksapärane.
  • Period: Jan 1, 1200 to

    Murrangueesti keele periood

    Suur muutuste periood (13-18 sajand). Kujunesid välja tänapäeva eesi keele põhijooned. Eesti keel eristus teistest läänemeresomme keeltest. Häälikumuutused ja sõnavara muutused.
  • Period: Jan 1, 1224 to Jan 1, 1227

    Liivimaa kroonika

    Kajastastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, aga tsitaatidena ja üksikute lausetena võib leida ka eest8i keelseid sõnu ja lauseid.
  • Jan 1, 1241

    Liber Census Daniae

    Taani hindamisraamat. See hõlmab maavaldussuhete registrit ja sisaldab Eesti kohanimesid.
  • Jan 1, 1519

    Usutunnistuse nõudmine talupoegadelt.

    Saare-Lääne piiskopkond nõudis talupoegadelt usutunnistust ning selletõttu tõlkisid kirikuõpetajad eestikeelseid palveid ümber.
  • Period: Jan 1, 1524 to Jan 1, 1532

    Kullamaa vakuraamat

    Käsikiri 144-leheküljeline, sisaldab alamsaksa- ja ladinakeelse teksti hulgas mitmeid Eesti kohanimesid. Käsikirja kahel viimasel leheküljel on 2 katoliiklikku palvet.
  • Jan 1, 1525

    Raamat

    Selles raamatus olnud ka eestikeelset teksti. Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt hävitati see raamat rohkete vigade tõttu.
  • Jan 1, 1535

    Luterlik katekismus

    Esimene eestikeelne säilinud Simon Wanradti ja Johann Koelli luterliki katekismus.
    Säilinud on vaid 11 katkendlikust lehte.
    Raamat on trükitud Saksamaal Wittenbergis.

  • Heinrich Stahli

    Kõige mõjukam kirjakeele kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjakeele fikseerija.

  • Esimesed eesti keele grammatikad

    17.sajandi esimesel poolel.
  • Period: to

    39 jutlust

    Põhjaeestilistest allikatest pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Georg Mülleri kirja pandud jutlused.
    Mahukas käsikirjaline tekstikogu.

  • Stahli lauluraamat

    Riimimata lauluraamat, seal on nimetatud kümmekond pastorit, kes olid talle oma laulutõlkeid saatnud.

  • Forseliuse kirjaviis

    Vana kirjaviis. Forselius kasutas seda oma aabitsas. See aabits on kaudsete andmete järgi ilmunud 1685. aastal.
  • Period: to

    Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis

    Eimene ühtlustatud kirjakeele variant.

  • Eestikeelne aabits

    Töötati välja ka esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis.

  • "Wastne Testament"

    Lõunaeestikeelne.
  • Period: to

    Uuseesti keele periood

    Piibli abile võttis kindla kuju eesti kirjakeel. Eestikeelse koolihariduse ja kirjaoskuse levimine. 18. sajandi alhul oli eesti keel sarnane tänapäevase eesti keelega. Kaasaütleva käände väljakujunemine.

  • Uus testament

    Põhjaeestikeelne. selle tiraažon 400 eksemplari.

  • Esimene eestikeelne piibel

    Esimene eestikeelne piibel
    Seda trükiti 6015 eksemplari. Mõjukam raamat, mida loeti ka taluperedes.
  • Period: to

    Uus kirjaviis

    Soomepärane ja häälduspärane.

  • Perno Postimees

  • Grammatik der Ehstnischen Dialekt

    Autor Wiedemann. Saksakeelne eesti keele grammatika raamat.
    Käsitleb põhjalikult häälikusüsteemi.

  • Venestumisprotsess

    Vähenes saksa keele mõju.
  • Period: to

    Rahvusliku liikumise kõrgaeg.

  • Estnisch-deutsches Wörterbuch

    Autor Ferdinand Johann Wiedemann. (Eesti-saksa sõnaraamat)

  • Uus kirjaviis

    Hakati kasutama ajalehtedes, jõustus täielikult.

  • Rahvuslik teater

    Hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg".

  • Eesti Kirjameeste Selts

  • Keeleõpetus " Eesti keele Grammatika"

    Sellele ilmus 1896. aastal järg "Eesti keele lause-õpetus".

  • Üle-eestiline keelekoosolek.

  • Brosüür "Eesti kirjakeele reeglid"

    Keelekonverentsi kokkuvõttev brosüür.

  • Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat.

    See valmis rühmatööna aastatel 1910-1918.
  • Period: to

    Mitmefunktsionaalne kirjakeel.

    Seda õpetati haridusasutuses, kasutati ametlikus suhtluses.
    Arenes teaduskeel.

  • Tartu Ülikoolis õpetuskeeleks eesti keel.

  • Keeleuuenduse äärmised võimalused.

    Autor Johannes Aavik.

  • Hakati õpetama rahvakoolides normitud eesti keelt.

  • Väike õigekeelsus-sõnaraamat.

    Autor Elmar Muug. Ta püüdis ühendada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi.

  • Taastati keelekorraldus

  • Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimkond.

    Loodi RKK nin goma tööd alustas Keele ja Kirjanduse Instituut.

  • Vabariiklik õigekeelsuskomisjon(VÕK)

  • Kirjakeele teataja 1979-1983

    Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused koondati ühte raamatusse.