-
Period: to
Johannes Voldemar Veski keelekorraldajana
Arendas tarbe- ja teaduskeelt. "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" koostaja. -
Period: to
Johannes Aavik
Tegeles keeleuuendamisega, lähtus ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Lõi keelde uusi tuletisi ning kunstlikke sõnatüvesid, täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunaäiteid lauseehituse kohta. Esitas programmilise väljenduse lühendamise ahela. -
Period: to
Keeleuuendus sõnavaras
Uute sõnade kunstlik loomine (näiteks veenma, roim, laup). Sõnade loomine sõnaühendite teel (näiteks välmima- välja mõtlema). Sõnade laenamine teistest keeltest (Aavik pakkus välja üle 800 soome laensõna). -
Period: to
Keeleuuendus grammatikas
Vormisüsteemi täiendamine ja ühtlustumine. Aavik elustas viisiütleva käände vormi (suuri silmi, avasui) ning soovitas lühikesi ülivõrde vorme (parim, suurim). -
Period: to
Elmar Muuk
Keeleteadlane, pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest. -
Period: to
Ajakiri Eesti Kirjandus
-
Esimene üle-eestiline keelekoosolek
Kirjaviisi normi kokkuleppimine, õigekirjutuse ühtlustamise küsimuste arutamine. -
Eesti kirjakeele reeglid
Konverentside tulemused võttis kokku J.V. Veski brošüür ,,Eesti kirjakeele reeglid'' -
Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat
1918.aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimen õigekeelsussõnaraamat -
Period: to
Ajakiri Eesti Keel
-
Keeleuuenduse äärmised võimalused
Johannes Aaviku teos, mis võtab kokku keeleuuenduse põhimõtted, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused." -
"Eesti keeleõpetus"
Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. -
"Väike õigekeelsus-sõnaraamat"
Väga populaarne, viie aasta jooksul ilmus kuus kordus trükki. -
Kirjakeele areng nõukogude perioodi algul
Vene keele mõju suurenemine, sõnavara muutumine, uued mõisted, vene-eeskujulised sõnad (näiteks kultuurimaja, rahvavaenlane). -
Keele ja Kirjanduse Instituut
Tegeles keelehooldega. -
Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimkonna loomine
Tegeles keelehooldega. -
"Väike õigekeelsuse sõnaraamat"
Uus versioon 1933. aastal ilmunud "Väikesest õigekeelsuse-sõnaraamatust" kus on lähtutud uutest põhimõtetest. -
"Õigekeelsuse sõnaraamat"
-
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon
Loodi, sest saadi aru, et kirjakeele normingud tuleb viia tegeliku keelekasutusega vastavusse. VÕK esimene koosseis ei kestnud kaua ja ei jõudnud oluliste tulemusteni. -
Moodustati uuesti vabariiklik õigekeelsuskomisjon
Loodi eesmärgiga valida ja kinnitada 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatusse sobivaid keelendeid. -
Õigekeelsussõnaraamat
Uute põhimõtetega õigekeelsussõnaraamat. -
Period: to
Uuendused
VÕKi kolmas koosseis arutas keelenormide õpetamist koolis ning sellest lähtuvat normide lihtsustamist. Tehti palju otsuseid, millega lähendati normingut tegelikule keelekasutusele. -
"Kirjakeele teataja 1979 - 1983"
Sinna koondati õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused. -
Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis
Murdeliste kirjakeelevariantide tekkimine, suurunes inglise keele osatähtsus, uued inglise laensõnad. -
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Olulisim keelekorralduslik instants, otsustab normingu muutusi. -
ÕS 2013
Õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, mis on kirjakeele normi aluseks. -
Tänapäeva kirjakeele põhijooned.
Tänapäeva kirjakeelt iseloomustab keelekasutuse vabaduse suurenemine ning argikeele väljendite tungimine kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks on inglisekeel.