Eesti keel

Eesti keele ajalugu

By raunttsss
  • Period: 100 to Jan 1, 1200

    Vanaeesti keel

    Eesti keele kujunemine algas kuni 2500 a tagasi. Timetoast kahjuks seda näidata ei lase. Eesti keel on kujunenud Läänemeresoome keelest. Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keelt teistest läänemeresoome keelest. Üks varaseim muutus, mis eesti keelt teistest eristas, oli õ-häälik. Arvatakse, et sel ajal oli eestis kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti.
  • Period: Jan 1, 1200 to

    Murrangueesti keel

    Murrangueesti ajajärk tõi kaasa väga palju keelem uutusi. Sel ajal oli eesti keel juba üsna sarnane tänapäeval kõneldava eesti keelega. Toimus mitmeid häälikumuutusi. Tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis.
  • Jan 1, 1227

    Henriku "Liivimaa Kroonika"

    Läti Henrik kirjutas Liivimaa Kroonikat aastail 1224-1227. Selles on esimesed eestikeelsed lausekatkendid. Henriku Liivimaa kroonika
  • Jan 1, 1535

    Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat

    Simon Wanradt ja Joann Koelli luterik katekismus 1535. aastast

  • 17. saj esimesel poolel ilmusid esimesed eesti keele grammatikad

    1. Heiinrich Stahli põhjaeestijeekne keeleõpetus - 1637
    2. Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika - 1648

  • Vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis

    Vana kirjaviisi kokkulepped olid:
    1. Võõrtähtede c, f, q, x, y, z kasutuse vähendamine.
    2. h ärajätmine täishääliku pikkuse märgina, näiteks kool (varem Kohl)
    3. Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega, näiteks ramat - raamat; ku - kuu
    4. rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kirjutamine kahe tähega, näiteks sigga - siga
    5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kirjutatakse kaha tähega, nt. saan, meel.

  • Lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament"

    Tõliknud isa ja poeg Andreas ja Adrin Virginius.
  • Period: to

    Uuseesti keel

    Keelekasutus muutus täispiibli avalikustamisega ühtlasemaks. Samuti mõjus keelele stbiliseerivalt eestikeelse koolihariduse ja kirjaoskuse levimine. Kõik teised hilisemad keelemuutused on tekkinud sihiliku keelekorralduse tagajärjel.

  • Eesti-Saksa sõnaraamat

    Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline "Lexicon Esthonico Germanicum", mis sai aluseks mitmele 18. saj sõnaraamatule.
    See sõnaraamat sisaldas üle 8000 sõna.

  • Põhjaeesti keele grammatika

    Anton Thor Helle oli autor. Raamatu nimi oli "Lühike sissejuhatus eesti keelde".

  • Eesti keelse täispiibli avaldamine

  • E. Ahrens

    Pani aluse uuele kirjaviisile.Tema grammatikal on olnud suur mõju eesti keelele - tema arvateson eesti keel soome keele tütarkeel. Soomepärane keeleviis aitas vahet teha pikkade ja lühikeste häälikute kirjas vastandamisel, lühikest häälikut kirjutatakse ühe ja pikka kahe tähega.

  • Beiträge

    Ilmus aastatel 1813-1832. J. H. Rosenplänteri eestvõttel. Eesti-aineline ja saksa keelne ajakiri mis andis välja 20 numbrit. Käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasi. Ajakirja keeleartiklid lisasid uut teavet nii eesti keele vormistiku, sõnavara kui ka lauseehituse kohta. Selle ajakirja seisukoht oli ,et keele arendamiseks tuleb toetuda soome keelele.

  • Marahwa Näddala-Leht

    Otto Wilhelmi koostatud olulisim eestikeelne väljaanne. Ilmus 1821-1823 ja 1825. Täne sellele kaudu lisandus palju uut sõnavara.

  • F. R. Krewtzwald

    F. R. Krewtzwald pani aluse Perno Postimehele.Ta soovis ,et eestis oleks ühtnekeel ja selle aluseks sobis kõige paremini virumaa keel, tema arvates pidi kirjakeel olema rahvapärane aga vaba kitsastest murdelisustest. Kreutzwald arendas teadlikult ka eesti keele sõnavara, kus kasutusele toodi uued laentüved ja tuletamine.

  • J. Voldemar

    Elas aastail 1873 - 1968. Erialalt oli ta loodusteadlane . Loodud sõnade arv oli umber 200. Pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust. Lähtub keelest kui elusorganismist mis elab ja areneb. Tema sobilik allikas sõnavara rikastamiseks olid murded ja vanem kirjakeel. Aitas Tartu ülikoolil näpunäidete järgi töödata välja oma ala oskussõnu. Tal õnnestus ka taaselustada mõned liited näiteks -stu, -el ja -mu.

  • J. Aavik

    Elas aastail 1880 - 1973. Tema keeleuuendus põhimõtted olid ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused''(1924). Ta lõpetas 1910.a Helsingi ülikooli. Aavik propageeris oma uuenduskava paljudes väljaannetes ja esitas ka kindlaid sõnaloendeid. Tema ide oli ,et keel on kõigest instrument ja masin mis vajab pidevat täitmist ja ka rikastamist. Aavik soovitas eesti kirjakeelde rahvakeels olemasolevaid sõnavara. . Põhiprintsiibid olid otstarbekohasus. ilu ja omapärasus keelse. Loodus sõnade ärv umbes 300 ja ka
  • Period: to

    Venetsaaririigi koosseis

  • Elmar Muuk

    Elas aastail 1901 - 1941.1933. aastal ilmus keeldeteadlase Elmar Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat".
  • Period: to

    Eesti esimene vabariik

  • Period: to

    Stalinismi aeg

  • Period: to

    Nõukogude aeg

  • Period: to

    Eesti Taasiseseisvumine