-
Period: 500 BCE to 1 CE
eesti keele kujunemine
Hakkas kujunema läänemeresoome algkeelest -
Period: 500 BCE to Jan 1, 1200
vanaeesti keel
-
Period: 1 CE to Jan 1, 1200
Muinasaeg
Eesti keel oli piirkonna ainukene suhtluskeel. Sel perioodil tekkisid põhimurded kuna Eesti oli killustunud ning kultuur põhines suulisel traditsioonil. -
Period: Jan 1, 1200 to
murrangueesti keel
-
Period: Jan 1, 1200 to Jan 1, 1550
Orduaeg
Massiline eestlaste ristiusustamine. Eesti keel muutus madala staatusega keeleks kuna ametlik keel oli alamsaksa keel ning kirikukeel oli ladina keel. -
Period: 1200 to
Stahli-pärane kirjaviis
Ebaühtlane ning saksapärane -
1225
Esimesed lausekatkendid ja kirjakeelsed sõnad 'Liivimaa kroonikas"
'Laula! Laula! Pappi!'
'Kylegundam' - 'külakonna'
'Malewa' - 'sõjavägi' -
1225
Esimesed kohanimed "Liivimaa kroonikas"
Odenpa - Otepää
Sadegerwe - Saadjärve -
1241
Esimesed kohanimed "Liber Census Daniae"
Peskulae - Pääsküla
Hirwae - Iru
Ketherae - Kehra -
1241
Esimesed kirjakeelsed sõnad "Liber Census Daniae"
Mägi, aru, laid, härg, põder, pere, vald. -
1524
"Kullamaa Vakuraamat"
Sisaldab mitmeid eestikeelseid sõnu ja nimesid ning ümberkirjutatud palveid. -
1535
Luterlik katekismus Simon Wanradti ja Johann Koelli poolt
-
Period: Jan 1, 1550 to
Rootsi aeg
Algas kui Eestisse jõudis reformatsioon. Linnad olid mitmekeelsed - eesti, saksa ja ladina keel ning maapiirkonnad olid eestikeelsed. Tekkis kakskeelne vaimulikkond kui ka eesti kirjakeel. -
Heinrich Stahl
Tema poolt oli esimene kujundatud kirjaviis (lähtus saksa keelel).
Ta oli oma värvika sõnakasutusega ja varieeruva vormistikuga teistele eeskujuks oma ajal. -
Heinrich Stahl "Juhatus eesti keele juurde"
-
Johannes Gutslaff "Grammatilised vaatlused eesti keelest"
-
Period: to
Forseliuse kirjaviis (vana kirjaviis)
Eeskujuks oli saksa ja rootsi kirjaviis.
Põhilised kokkulepped: võõrtähtede vähendamine, h ärajätmine täishääliku pikkuse märgine, rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik ühe tähega ja lahtise silbi lühikest täisäälikut järgnev kaashäälik kahe tähega, rõhulise kinnise silbi täishäälik kahe tähega. -
misjonilingvistika
Kirjakeele arendamine ja grammatikate koostamine 17. sajandi lõpus kui eesti keel oli usutekstide keel ning kui grammatikad pärinesid usutekstide tõlkimisest ja rahvale jumalasõna vahendamisest. -
Period: to
uuseesti keel
-
Period: to
Mõisaaeg
Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust kuid eesti keel oli ikka alamklassi keel. Domineerisid saksa ja vene keel. Tekkis riimiline rahvalaul vana regilaulu asemele. -
Esimene eestikeelne kalendriseeria
-
Salomo Heinrich Vestringi "Eesti-Saksa sõnaraamat"
Andis aluse mitmele teisele 18. sajandi sõnaraamatule ning on väga põhjalik ja kokkupandud sõnaraamat. -
"Wiis head jutto" pastor Albert Anton Vierorth
Eesti poolilmaliku kirjanduse näide. Poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730. -1740. aastatel. -
Otto Wilhelm Masing
Ainukene ettepanek, mis võeti tema poolt kasutusele oli õ-täht, mille tähistavat märki polnud varem kasutusel. Tema olulisim väljaanne eesti keeles on Marahwa Näddala-leht. -
Period: to
Nädalakiri "Lühhike öppetus"
Neid avaldas August Wilhelm Hupel kokku 41 numbrit. Nädalaõpetus sisaldas ravimisõpetusi, juhiseid, asjade hukkamõistmisi nagu näiteks alkoholismi ning palju rahvapärast sõnavara. -
"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna"
Andis rahvale võimaluse lugeda piiblit, avardas nende silmaringi ja lugemisoskust, kujundas uue mõistmise raamatukeelest-ja stiilist, ühtlustas murdeid ning rikastas kirjakeelset sõnavara. -
Friedrich Robert Faehlmann
Ta oli rahvusliku kijanduse rajaja ning üks eesti keele teadusliku uurimise algataja. -
eesti ilukirjandusliku keele alusteoste autorid
Friedrich Gustav Arvelius, Otto Reinhold von Holtz, Friedrich Willhelm von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce -
18. sajandi muutused
Lõunaeesti kirjakeelt hakkas üle võtma laialt kasutatavam põhjaeesti kirjakeel.
Hakkas ilumuma Tarto- Ma Rahwa kalender ja Näddali leht.
Ilmus rohkelt hariva sisuga ning ilmalikku jutukirjandust. -
Eduard Ahrens
Uue kirjaviisi aluesepanija. Ta lähtus grammatika kirja panemisel soome keelest. Tema grammatika materjali peetakses suureks eesti keele murdekohaks. -
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kujundas ja juurutas oma raamatutega uut kirjaviisi. Tõi eesti keelde tuletise ja laentüvesid. Avardas sõnavara sõnadega nagu näiteks - reuma, meeleorganid, lawiin. Toetas nimidsõnade tuletamisel (n)ik-liidet ja tuketas nimisõnu us-liite abil. Kirjutas/ pani kokku "kalevipoja". -
Ferdinand Johann Wiedemann
Oli esimene keeleteadlane, kes uuris eesti keelt ning kogus selle kohta materjale teaduslikult. Ta teadis üle kahekümne keele ning uuris mitmeid neist. Temalt on ilmunud "Estnisch-deutches Wörterbuch" (eesti-saksa sõnaraamat) 1869 ja "Grammatik der Ehstnischen Sprache" 1875, mis on olulised tänapaevani ning andsid aluse ning toetasid 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse keelemurde ja kirjakeele materjali kogumist. -
Marahwa Näddala-Leht
Anti välja 1821-1823 ning 1825. Läbi selle lisandus palju uut sõnavara - 'oksjon', 'taevatund', 'kivisepp', 'eelarvamus', 'poleemika', 'uimandus', 'ülesanne'. -
Period: to
Uue kirjaviisi kasutuselevõtt
See võttis umbes 30 aastat kuna paljud polnud harjunud või ühel nõul sellega. Esimalt hakkas seda kasutama r.R.Kreutzwald oma raamatutes, siis ilmusid uue kirjaviisiga kooliraamatud, C. J. Jakobsoni lugemik ning lõpuks hakkasid seda kasutama Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Postimees. -
Period: to
Uus kirjaviis
Põhines soome keelest. Hakati eristama pikkade ja lühikeste häälikute pikkust. Uus kirjaviis muutis ka võimalikuks lahtise silbi täishääliku kirjutamist kahekordselt. -
"Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal." Gustav Heinrich Schüdlöffeli poolt
Esimene uues kirjaviisi ilmunud raamat. -
Karl August Hermann
Haritlane, kes tegeles mitmete keeleküsimustega ning kelle loodud sõnu kasutatakse tänapäevalgi umbes 140 tükki. Näiteks suudlus, lehtla, salakuulaja, sünnipäev, saatkond, puhkpikk. -
Perno Postimees ehk Näddalileht
-
Period: to
Ärkamisaeg
Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond, kujunes kirjakultuur ja raamatukultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas. Haritud eestlased saksastusid ja kakskeelsus kasvas. -
Eesti Kirjameeste Selts
-
Johannes Voldemar Veski
Tema poolt loodud sõnadest on tänapäeval kasutusel umbes 200 sõna ning ta oli "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" autor, mis ilmus aastatel 1925 - 1927. Tänu tema näpunäidetele hakkasid erinevad õppejõud oma eriala terminoloogiat arendama. -
Johannes Aavik
Esitas uuenduskava, mis sisaldas väljenduse lühendamise ahelat, abinõusid kirjakeele rikastamiseks, vormisüsteemi ühtlasemaid vorme, tehissõnu, mis olid laenatud kuid mugavtatud eesti keelde häälikutega, mis eesti keeles eksisteerisid ning tehistüvesid, millest tänapäeval on kasutusel umbes 50. -
Period: to
Venestamisperiood
Kujunes kolmkeelsus ja ametlikuks keeleks muutus vene keel. Hakati arendama eesti kirjakeelt. Erinevad rahvused ajasid omi asju enda keeles - baltisakslased saksa keeles, eestlase eesti keeles. -
"Eesti keele grammatik" K. A. Hermanni poolt.
Esimene eestikeelne grammatikakäsitlus, mis andis suure mõju tulevasele grammatikakirjandusele. -
Elmar Muuk
Tema poolt toimetatud õpikud ning õigekeelsus-sõnaraamat võeti kasutusele koolides, kui hakati õpetama normitud kirjakeelt 1927. aastal. -
J. V. Veski "Eesti kirjakeele reeglid"
Brošüür, mis võttis kokku keelekonverentsidel kokkulepitud tulemused. -
"Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat"
Kirjutati rühmatööna aastatel 1910-1918 ning see sisaldas 167 keelekonverentsil arutletud kirjakeele reegleid ning kokkuleppeid. -
Period: to
Eesti aeg
Eesti keel muutus ametlikuks keeleks Eesti aladel. Terminoloogia arenes ja kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks. Tekkisid eestikeelsed ülikonnad ning linnaelanike arv kasvas. -
"Keeleuuenduse äärmised võimalused" J. Aaviku poolt
Ilmus 1924. aastal, milles Aavik soovib kirjakeelde tuua mitmeid rahvakeeles olevaid sõnu, soovitas laenata sõnu pigem soome keelest või Euroopast, lõi kunstlikke sõnatüvesid ja tuletisi ning täiendas grammatikat kui ka lauseehitust. -
"Eesti õigekeelsus-sõnaraamat" J. V. Veski poolt
-
"Eesti keeleõpetus" Elmar Muugi poolt
Sellest raamatust ilmus ka lühem kokkuvõte, mis võeti kasutusele koolides. -
"Väike õigekeelsus-sõnaraamat" Elmar Muugi poolt
Haridusministeeriumi poolt kinnitatud ametlik keeleline juhend koolidele ning ametiasustutele. -
Nõukogude mõju
Võeti kasutusele vene-eeskujulised sõnad, survestati rääkima vene keelt avalikus keelekasutuses, eesti keel kaotas mitmeid kasutusvaldkondi seega loodi Riikliku Kirjastuskeskus ning Keele ja Kirjanduse Instituut, mis tegelesid keelehooldega. -
Period: to
Nõukogude aeg
Hakati venestama Eesti alasid. Tekkis uuesti kakskeelsus ja muudeti valdkondi venekeelseteks. -
"Väike õigekeelsuse sõnaraamat"
Esimene pärast-sõjaaegne keelekorraldusallikas. -
"Õigekeelsuse sõnaraamat"
-
VÕK
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, mis loodi kuna tegelik keelekasutus ning normid erinesid suuresti üksteisest. Esimene koosseis kahjuks lagunes kuid 10 aastat hiljem moodustati VÕH uuesti ning arutleti ning valiti sobivaid keelendeid. -
Kirjakeele areng
Palju on laenatud sõnu inglisekeelest, olulisemaks muutus ajakirjandusväljaannete keelekasutus raamatu keelekasutuse asemel, tegeletakse keeletehnoloogiaga, arendatakse oskussõnavara ja keelehoiakuid. Kirjakeele kasutusvaldkonnad on suuresti laienenud ning tekkis kirjakeel, mis on segu suulisest ja kirjalisest keelest. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Eesti keel muutus ainsaks riigikeeleks. Keeletehnoloogia ja eestikeelse infotehnoloogia suur areng. Vene keele osatähtsus ning kasutamine kahaneb suuresti ning olulisemaks tõuseb inglise ja soome keel. -
Emakeele seltsi keeletoimkond
Eksisteerib alates 1993. aastast kui VÕK likvideeriti. Nemad otsustava keelenormid ning muudatusi tehes annavad rohkem vabadust keelekasutajale. -
ÕS 2013
-
ÕS 2018
Hetkeseisuga viimane väljalastud õigekeelsuse sõnaraamat.