-
Period: 1 BCE to 1 BCE
Eesti keele kujunemine
Eesti keel hakkas kujunema u 2000 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest -
Period: 1 CE to 1200
Muinasaeg
Eesti keel oli eesti piirkonnas ainuke suhtluskeel. Kujunesid välja põhimurded. Kirjakeel puudus -
Period: 1200 to 1500
Orduaeg
Eesti keel jäi alamsaksakeelse kõrgklassi tõttu madala staatusega keeleks, mida kõneles vaid lihtrahvas. Eestikeelne kultuur oli endiselt ainult suuline -
Period: 1224 to 1227
Esimene eestikeelne teos
"Liivimaa kroonikas" on esimene teos, kus võib leida üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. Samuti on seal mõned koha nimed (Otepää, Saadjärve, Lembitu). Eestikeelseid sõnavorme on vähe, kuid siiski on seal näiteks maja, sõjavägi ja külakonna. Need märkmed on aastast 1224-1227 toimunud vallutusretkelt. -
Period: 1500 to
Rootsi aeg
Algas reformatsioon ning Eesti liideti Rootsiga. Eesti keel oli endiselt madala staatusega keel ning seda räägiti vaid maapiirkondades. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi kirjakeel. Perioodi lõpuks oli umbes 10% eestlastest kirjaoskajad. -
Period: 1535 to
Esimene täielikult eestikeelne teos
Selleks on luterlik katekismus aastast 1535. Raamatust on säilinud vaid 11 poolikut lehekülge. Lõpulehekülg näitas, et raamat on trükitud 1535 Saksamaal. -
Period: to
Stahl ja esimesed grammatikaõpikud
Stahli raamatud ilmusid trükituna ja levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Tema tekset on säilinud üle 1700 lehekülje. Stahl avaldas esimese grammatikaõpiku 1637. aastal. Gustlaff avaldas lõunaeesti grammatika ja sõnastiku aastal 1648. -
Period: to
Vana kirjaviis
1680 pakkus Forselius rahvahariduse arendamisega koos välja uue, kergemini loetava kirjaviisi, mis sai tuntuks kui vana kirjaviis. Seda kasutas ta oma aabitsas, mis ilmus aastal 1685. Raamatu esmaeksemplari pole leitud. 1739 ilmus esimene eestikeelne täispiibel. See kujundas rahva seas arvamust raamatukeelest ja -stiilist. See aitas levitada lugemisoskust -
Period: to
Mõisaaeg
Eesti liideti venemaaga. Saksa keel domineeris, Rootsi keel polnud enam ametlik keel. Eesti keel endiselt alamklassi keel. Baltisakslased õppisid Eesti keelt. Hakkas ilmuma Eesti keelset kirjandust. -
Period: to
Eestikeelse ilukirjanduse algus
- saj. esimesel poolel väljakujunenud traditsioone jätkasid mitmed kirjanikud. Nende seas Arvelius, Willmann ja paljud teised. Nende teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. Põhiliseks lugemisvaraks said õpetliku sisuga jutu raamatud ("Juttud ja teggud")
-
Period: to
19. Sajand
Üritati luua ühtset eesti kirjakeelt. Hakati andma välja keeleõppe ajakirja. Võeti kasutusele topelthäälikud. Masing võttis kasutusele Õ tähe. -
Period: to
Uus kirjaviis
Ahrens võttis Õ tähe kasutusele. Ta kirjutas ka tallinna murde grammatika. Kreutzwald hakkas seda kirjaviisi juurutama avaldades ajalehe "Postimees" ning ilmuma hakkas ka rahvuseepos "Kalevipoeg" -
Period: to
Eesti esimene keeleteadlane
Esimene keeleteadlane oli Wiedemann. Alates 1861 pühendas ta ennast eesti keele erijoonte kirjeldamisele. Lõi eesti-saksa keele sõnaraamatu. Uuris võru keelt. -
Period: to
Ärkamisaeg
Saksa keel püsis ametliku keelena, vene keel taandus. Hakkas kujunema Eesti keelne haritlaskond. Kujunes Eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas ja arenes raamatukultuur. -
Period: to
venestamine
Ametlikuks keeleks sai vene keel. Kolm kohaliku keelt olid eesti, vene, saksa. Hakati arendama eesti kirjakeelt. -
Period: to
Esimene õigekeelsussõnaraamat
1918 ilmus "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat", mis oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918. Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist. Ta tahtis kasutada ainult sellised häälikuid ja häälikuühendeid, mis on olemas keele enese sõnades. 1927 hakati koolides õpetama normitud kirjakeelt. Nõukogude perioodi algul muutus peamiseks asjaajamis keeleks vene keel ning paljud sõnad venestusid. -
Period: to
Eesti aeg
Loodi eestikeelne ülikool ja eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Eesti territooriumil. Kujunesid välja eesti erialakeeled ja arenes terminoloogia. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeel muutus üldiseks. -
Period: to
Nõukogude aeg
Vene keele kasutuse järsk tõus. Enamik asju muutus eesti-vene keelseks või täiesti venekeelseks. Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpiti koolis alates teisest klassist. Eestlased omandasid selle vähemalt suhtlustasandil. Ida-Virumaa muutus ülekaalukalt venekeelseks, Tallinn kakskeelseks, maapiirkonnad jäid eestikeelseks. Hääbusid kõik murded peale Võrumaa ja saarte. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Eesti taasiseseisvus ning eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid vene keel püsis suhtluskeelena. Eesti venekeelne rahvas muutus kakskeelseks. Noorema Eesti põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning mõnes puhkuskohas ka soome keel. Arendatakse keeletehnoloogiat ning eesti keel on kasutusel ka uutes tehnoloogilistes rakendustes. -
Period: to
Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis
Suurenes inglise keele osatähtsus. Mitmed inglisekeelsed sõnad on eesti keelde mugandatud. Eesti keel kinnistus.