-
Nov 11, 1227
"Liivimaa kroonika",Läti Henrik
Ladina keelne,üksikud eestikeelsed sõnad -
Nov 11, 1535
"Luterlik katekismus"Simon Wanradt,Johann Koell
220 sõna,usulik -
"39 jutlust",Georg Müller
Keelerikas kasutus, 341-leheküljelin ekäsikiri -
"Juhatus eesti keele juurde",Heinrich Stahb
Esimene eesti keele grammatika -
"Forseliuse aabits"
Kasutas vanakirjaviisi -
Piiblikonverents
Keelevaidlused vana kirjaviisi kohta -
Lõunaeestikeelne uus testament
-
"Grammatica Esthonica"
Kasutati Forseliuse kirjaviisi. -
Uus testament
Põhjaeestikeelne -
"Eesti-saksa sõnaraamat"
Sai aluseks mitmele 18.saj sõnaraamatule -
"Lühike sissejuhatus eesti keelde"
-
Eestikeelne täis piibel
Trükiti 6015 eksemblari -
Period: to
Ajakiri Beiträge
J.H.Rosenplänteri eesvõttel ilmus 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja,mis käsitles kirjanduse,keele,rahvaluule,raamatuloo jm teemasid. -
Marahwa Näddala-Leht
Otto Wilhelm Masingu olulisim eestikeelne väljaanne.Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. -
Toodi välja kirjakeele normimise vajadus
Saadi aru,et keelt tuleb kirjutada nii,nagu seda hääldatakse. -
"Tallinna murde eesti keele grammatika" 1.osa , Eduard Ahrens
Viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika,milles on samaaegselt kasutusel uudne käsitluslaad. -
"Toomas Westen,Lapo rahwa uso ärataja Norra maal" Gustav Heinrich Schüdlöffel
Esimene uues kirjaviisis raamat. -
"Tallinna murde eesti keele grammatika" 2.osa,Eduard Ahrens
-
Perno Postimees ehk Näddalileht
-
Period: to
Rahvusliku liikumise kõrgaeg
Rahvuse kujunemise seisukohalt väga tähtis. -
"Eesti-sakasa sõnaraamat" F.J Wiedemann
Ülimalt põhjalik sõnavarakogu,sisaldab umbes 50 000 eestikeelset sõna. -
Uus kirjaviis pääses lõplikult võidule
Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakata oma väljaannetes kasutama uut kirjaviisi. -
Sündis rahvuslik teater
-
Asutati Eesti Kirjameeste Selts
-
Johannes Voldemar Veski
Tema tõekspidamised: Kirjakeele rahvapärasus,süsteemsus,terminoloogia tähtsus.
Lõi umbes 200 uut sõna. -
"Grammatik der Ehstnischen Sprance" Wiedemann
Põhjalik ja süsteemse eesti keele käsitlusega,kus tutvustatakse häälikusüsteemi,sõnatuletust,vormiõpetust. -
"Eesti keele healte õpetus" Mihkel Veske
Tõstatab teaduslikult kirjaviisi probleemi. -
Venestusprotsessi süvenemine.
Vähenes saksa keele mõju.Lõunaeestikeel jäi tagaplaanile. -
Johannes Aavik
Tõekspidamised: Sõnavara uuendamise vajalikkus.Keel on instrument,masin,mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist.
Lõi 300 sõna,millest kasutusel on 50. -
"Eesti keele Grammatik" Karl August Hermann
Keeleõpetus. -
"Eesti keele Lause-õpetus" K.A.Hermann
Ilmus "Eesti keele Grammatik" järjena..Avaldas suurt mõju edaspidisele grammatikakirjandusele,tegemist oli ka esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega. -
Period: to
Vene tsaaririigi koosseis
-
Elmar Muuk
Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi,paludes Eesti Kirjameeste Seltsi keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes. -
Period: to
Eesti Vabariik ( iseseisvus )
-
"Väike õigekeelsus-sõnaraamat" Elmar Muuk
-
Period: to
Stalinismi aeg
-
Period: to
Nõukogude aeg
-
"Kirjakeele teataja 1979-1983"
Sinna raamatusse on koondatud Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused. -
Taasiseseisvumine
-
Inglise keele osatähtsuse suurenemine
-
Saab alguse keeletoimkonna tegutsemine
-
ÕS 2006
