-
Period: 100 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keel
Tekkis Õ häälik. Häälikejärjendi kt eriareng põhjaeesti ja lõunaeesti keeles, mille tulemuseks oli vastavalt ht ja tt. -
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keel
Sellel ajal ilmus esimene eesti keelne piibel. Tekkisid eesti keelde ühesilbilised sõnad. -
Period: Jan 1, 1200 to Jan 1, 1550
Orduaeg
Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeles, mida kõneles lihtrahvas. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus -
Jan 1, 1535
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus.
-
Period: to
Rootsi aeg
Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel. -
Forseliuse Kirjaviis
Forselius pakkus välja kergemini loetava kirjaviisi "Forseliuse kirjaviis" -
Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline Eesti-Saksa sõnaraamat.
-
Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika.
Pöörab tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele -
Täispiibili ilmumine
- aastal ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel pealkirjaga "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna"
-
Period: to
Uuseesti keel
Alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1793. aastal. Kujunes välja kaasaütlev kääne. Koolihariduse ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele samuti stabiliseerivalt. -
Period: to
Eduard Ahrens
Tema loodud põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" esimene osa 1843, teine osa 1853 -
Otto Wilhelm Masing
Andis eestikeelele näpunäiteid ja väljastas "Marahwa Näddala-Leht". -
K. A. Hermann
- aastal ilmus tema keeleõpetus "Eesti keele Grammatik"
-
F. R. Kreutzwald
Andis välja lehe "Perno Postimees" -
Period: to
Ärkamisaeg
Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Sel perioodil kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Paljud haridust saanud eestlased saksastusid. -
F. J. Wiedemann
1861, aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. -
Period: to
Johann Voldemar Veski
Andis näpunäiteid eesti keelele. Tema loodud sõnade arv oli umbes 200. Hindas keeles täpsust, kirjakeele rahvapärasust. Arvas, et keel areneb nagu elusorganism -
Period: to
Venestamisperiood
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku kelle - vene, saksa ja eesti - kolmkeelsus.Kõige suurem staatus oli vene keelel. -
Period: to
Johannes Aavik
Johannes Aavik lõi eesti keelde uusi tuletisis ning sõnatüvesid. Tema loodud sõnade arv on 800 ringis. Tema seisukoht oli see, et keel vajab koguaeg uuendamist. -
J. V. Veski
Konverentside tulemused võttis kokku J. V. Veski brošüür " Eesti kirjakeele reeglid" aastal 1912. -
Period: to
Eesti aeg
- aastal tekkis eestisse esimene eestikeelne ülikool ehk Tartu Ülikool. Eesti keel muutus ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks.
-
Elmar Muuk
- aastal ilmus keeldeteadlase Elmar Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat".
-
Period: to
Nõukogude aeg.
Vene keele kasutuse järk tõusis märgatavalt. Ühiskonna elu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseteks või venekeelseks. Pidevalt kasvas venelaste sisseränne, mis ulatus perioodi lõpuks 1/3 rahvastikust. Suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis alates teisest klassist. Paljud linnad olid venekeelsed. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Eesti keel oli ainus Eesti vabariigi ametlik keel. Kõik avaliku valdkonnad eestistati. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning Tallinnas ja kuurortlinnades ka soome keel.
