-
Period: 500 BCE to 1 CE
Eesti keele kujunemise algus
-
Period: 500 BCE to 1200
muinasaeg
Kuna eesti alad olid killustunud kujunesid välja põhimurded. Kirjakeel puudus. -
Period: 1 CE to 1200
vanaeesti keel
Toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. -
Period: 1200 to
murrangueesti keel
Suurte muutuste periood eesti keele kujunemises. -
Period: 1200 to 1550
orduaeg
Eesti keel muutus madala staatusega keeleks, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Kirjakeel puudus. -
Period: 1224 to 1227
esimesed eestikeelsed kohanimed ja lausekatkendid
"Liivimaa kroonikad", teos on küll ladinakeelne, kuid siiski esineb eesti keelseid kohanimesid ja lausekatkendeid. -
Period: 1500 to
kirjakeele algusaeg
Esimesed eesti keelsed tekstid olid kirja pandud saksa pastorite poolt, selle pärast nimetatakse seda ajajärku kirikukeele ajajärguks. -
1535
Esimene säilinud eesti keelne raamat
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus, mis leiti 1929 aastal ühe teose kaane täitematerjali hulgast. -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel, tekkisid juurde ülemsaksakeel ja rootsi keel. Loodi eesti kirjakeel. -
"Juhatus eesti keele juurde"
Heinrich Stahli põhja-eesti keelne grammatika raamat. -
"Grammatilised vaatlused eesti keeles"
Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika raamat. -
Period: to
Forseliuse kirjaviis
Ilmus arvatavasti Forseliuse aabits. Forseliuse kirjaviis põhjustas keelevaidlusi, mis tipnesid piiblikonverentsil 1686. a Liepas (Lätis) ja 1687. a Pilistveres. Raamatu esmatrükist pole ühtegi eksemplari seni leitud. -
Period: to
uuseesti keel
Kindla kuju võttis eesti kirjakeel. -
Period: to
mõisaaeg
Saksa keel domineeris, rootsi keele kasutus kahanes ja oluliseks muutus vene keel. Eesti keel ikka alamklassi keel. Hakkas ilmuma eesti keelsed kirjandust. -
Period: to
eestikeelse ilukirjanduse algus
Tõlkemuganduslikud teosed said eestlastele oluliseks lugemisvaraks. Palju õppetliku ja noomiva sisuga juturaamatuid, millest jutte ka rahva suulissse jutuvarasse võeti. -
Eestikeelne piibel
1739.aastal ilmus esimene eestikeelne täispiibel . Piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas rahva silmaringi. Piibel oli oluline keele mõjutaja. Piibli tõlkimine oli oluline, sest rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara. Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas. Piibel oli põhjaeesti keskmurdes. -
Period: to
Otto Wilhelm Masing
Võttis kasutusele eesti keelde õ tähe, mis oli sealt varem puudunud. -
Period: to
Eduard Ahrens
Estofiilidest saksa pastorite hulka kuuluv uue kirjaviisi alusepanija. Tema eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle paremaks levimiseks rahva seas. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Rikastas arsti- ja loodusteaduse sõnavara. Kreutswald arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletamise teel. Tõi käibele naissugu märkina na- liite. -
Period: to
Ferdinand Johann Wiedemann
Koostas eesti-saksa sõnaraamatu, mis ilmus 1869. Tema sõnaraamat oli üli põhjalik. Ta avaldas ka saksakeelse eesti keele grammatika raamatu ning kirjutas ka uurimuse võru keele kohta. -
Marahwa Näddala-Leht
O.W.Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala.Leht (1821-1823 ja 1825). Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. -
Period: to
ärkamisaeg
Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas ja arenes raamatukultuur. -
Period: to
venestamisperiood
Enamus toimetusi muudeti venekeelseks, kujunes välja vene,saksa ja eesti kolmkeelsus ning vene keel oli kõige kõrgema staatusega. -
Period: to
Johannes Aavik
Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Kasutusel on umbes 50 Aaviku loodud sõna. -
Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat
1918.aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, mille koostas ja vaatas läbi Eesti Kirjanduse Selts. -
Period: to
Eesti aeg
Eesti keel muutus ansaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks. -
Period: to
Nõukogude aeg
Vene keele kasutuse järsk tõus ja kujunesid välja erinevad keelkonnad. Murded hääbusid, välja arvatud Võrumaal ja saartel. -
Õigekeelsus sõnaraamat
-
Kirjakeele teataja 1979-1983
1960.aastal moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK). Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused koondati raamatusse "Kirjakeele teataja 1979-1983". -
Period: to
üleilmastumise aeg
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb tähtsaks inglise keel ja ka soome keel. -
ÕS 2013
Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2013
