Eesti ajalugu 1900 kuni 1950

By Mirell nael

  • 1905. aasta revulutsioon

    Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril (vkj 17. oktoobril) manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks".

  • Eesti Rahva Muuseumi asutamine (Tartus).

    Muuseum loodi 14. aprillil 1909. Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas.

  • Avati Estonia teatri- ja kontserdihoone.

    Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu.

  • Kuiv seadus

    1. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) kuiv seadus.

  • Saksa ristleja SMS Magdeburg

    Saksa ristleja SMS Magdeburg sattus Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks. Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli

  • Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele

    1.aprillil 1915 kell 21 olid läbi Irbe väina sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 kaptenleitnant Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja Thetis ja hävitaja S 148 olid ootel Kura kurgus. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti Ruhnu tuletorni peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat pardal dessantrühmad.

  • Pärnu rünnak

    Toimus viie laevaga rünnak Pärnule, ristlejad Augsburg ja Graudenz ning kolm hävitajat. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati muulide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik Aleksandr Rodzjanko kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim Waldhofi tselluloosivabrik,

  • Sõjategevus Läänemerel ja Lääne eesti saarestikus

    1.septembril 1917 alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid Tagalahes ja Pammana poolsaarel 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat.

  • Iseseisvuse väljakuulutamine

    1.veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti kogu riiklik võim Eestis. Kasutades ära olukorda, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end 24. veebruaril 1918 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematenõukogu (Vanematekogu) poolt vastuvõetud Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks vabariigiks

  • Vabadussõda

    Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida.

  • Tartu ülikool

    Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.[3] Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati Academia Gustaviana. Ülikooli ajaloos on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919. aastal. Aastail 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

  • Tartu rahu

    Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

  • Eesti vabariigi põhiseadus

    Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal.

  • Sündis maailmakuulus helilooja Arvo Pärt

    1935 sündis Eestimaa südames Paide linnas maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Tema loomingut, muu hulgas paljudes filmides, on tõenäoliselt kuulanud enamik eestlasi. Pärt on tuntud eelkõige oma ainulaadse minimalistliku kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili poolest. Aastaid järjest on klassikalise muusika andmebaas Bachtrack tituleerinud Pärdi maailma kõige enam mängitud elavaks heliloojaks. Aasta 2024 alguses on ta teisel kohal, John Williamsi järel.

  • Nõukogude okupatsioon Eestis

    Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis praktiliselt algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940, vormistati ametlikult Eesti NSV liitmisega NSV Liidu koosseisu 6. augustil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungi edenemisele Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941. Viimane Eesti osa, Osmussaar, jäeti punaväelaste poolt maha 3. detsembril 1941.

  • Maailma kõige esimene avalik jõulupuu

    1. aastal möödus 500 aastat hetkest, kui legendi järgi püstitas Mustpeade Vennaskond Tallinna Raekoja platsile linnarahvale imetlemiseks maailma kõige esimese avaliku jõulupuu (1441). Tänapäevalgi ehitakse iga aasta novembris Raekoja platsil jõulukuusk, mis seal kuni jaanuarini üheks Euroopa kaunimaks peetava, Tallinna jõuluturu külalisi rõõmustab.

  • Massimõrv Tartu vanglas

    artu vangla massimõrv 1941. aasta 8.–9. juulil on üks osa üle kogu Eesti toimunud kommunistide inimsusevastastest kuritegudest – massilistest vangistamistest, mõrvamistest, küüditamistest, põletamistest ja röövimistest 1941. aasta sõjasuvel okupeeritud Eestis. Need on aegumatud sõjakuriteod, mida on võimatu unustada. Kokku tapeti valimatult 192 inimest, et nad elusalt vaenlase kätte ei satuks.

  • Kuressaare lennujaama avamine

    Kuressaare lennujaam (IATA lennujaamakood: URE, ICAO lennujaamakood: EEKE) on Saare maakonna ainuke lennujaam, Kuressaarest 3 km kaugusel Roomassaare poolsaarel. Lennujaama terminal asub Kullimäel. Esimene lennurada ehitati 1930. aastate teisel poolel. Ametlikult avati lennujaam 6. märtsil 1945. Aastail 1949–1953 toimus Kuressaare ja Tallinna lennujaama vahel 10–14 lendu päevas. Sel perioodil sõitis Kuressaarde ja vastupidi umbes 400 inimest päevas.