-
Apr 11, 1224
Läti Henriku kroonika
Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi algul. -
Period: Apr 11, 1224 to
.
-
Tartu Ülikool
Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940–1941 ning 1944–1989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool.
Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledžit . Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. -
Esimene eesti keelne piibel
Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. -
ABD lugemik
Ilmub O: W: Masingu "ABC Lugemise-Ramat Lastele. -
"Perno Postimees."
Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Nädalaleht mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Postimehe avanumbrisse paigutatud luuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. -
"Kalevipoeg"
Pannakse kirja Eesti muistend "Kalevipoeg." Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. -
Eesti Postimees
Eesti Postimees oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril 1864. Lehe väljaandmisel abistasid Jannsenit nii tütar Lydia Koidula kui ka poeg Harry Jannsen, samuti tegid sellele kui juhtivale rahvusluse häälekandjale kaastööd ka kõik olulisemad eesti rahvusliku liikumise tegelased. Aja jooksul jäi ajaleht aga uuemate ja radikaalsemate rahvuslaste arvates liialt mõõdukaks ning hambutuks. Eriti teravalt asus Jannsenit kritiseerima Carl Robert Jakobson. -
Kolm Isamaa Kõnet
Esimeses kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (24. juunil/6. juulil 1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid. Ajaraamatutest ja kohtu protokollidest ülespandud" (26. augustil/7. septembril 1870) kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku, kasutades tavapärast "pimeda keskaja" retoorikat. -
teater Vanemuine
Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis "Vanemuine" 24. juunil 1870. aastal.[2] -
Ajaleht Sakala
Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson. Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas talurahva elu ja tegemisi ning teavitas erinevatest probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning võitles selle kaotamise vastu. Ajalehes nõuti eestlastele ka suuremaid õigusi, kritiseeriti kehtivat agraarkorraldust ja seisuslikke asutusi ning taotleti ajakohaseid reforme. -
Tsensuur Eestis
(1918–1940)
Põhiseaduste järgi ei olnud Eestis (trükitoodete) tsensuuri, kuid sõnavabadust võis kitsendada kõlbluse ja riigi kaitseks. Vabadussõja algul, 1918. aasta detsembris keelati ajaleht Kommunist, mille väljaandmine läks seejärel põranda alla. Hiljem keelati veel arvukate kommunistlikud väljaanded ja Ralf Rondi luulekogu -
Tartu rahuleping.
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahulepingu alusel tunnustas Venemaa SFNV: -
Nõukogude Eesti kirjandus
Nõukogude Eesti kirjandus on Eesti kirjandus, mis on loodud Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal, 1940 (1945) kuni ligikaudu 1990. aastani, Teisest maailmasõjast Eesti taasiseseisvumiseni. Mõnes käsitluses võib see hõlmata ka mujal Nõukogude Liidus Eesti kirjanike loodud või eestikeelset kirjandust ning vene keeles kirjutatud teoseid. Väliseesti kirjanduse kõrval nimetatakse Nõukogude Eesti kirjandust ka kodueesti kirjanduseks. -
Pagulaskirjandus
Eesti pagulaskirjandus oli kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990. Oma iseloomult on pagulaskirjandus 1940. aastani Eestis loodud ja väljaantud kirjanduse jätk. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem. -
Laulev revolutsioon.
Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul”, mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989. a augustis toimunud Balti ketis ja muudel rahvuslikel suurüritustel.
Laulval revolutsioonil oli väga tähtis roll Eesti taasiseseisvumisel. -
Balti kett
Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
