I maailmasõja algus kuni Vabadussõja lõpuni

I maailmasõja algus

Jul 28, 1914

Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, millest kasvas välja I maailmasõda.

Veebruarirevolutsioon

Mar 8, 1917

Keiser Nikolai II loobus troonist ning moodustati Venemaa Ajutine Valitsus. Moodustati kaks võimuorganit.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Eestlased nõudsid endale autonoomiat. Lehvis ka sinimustvalge lipp.

Autonoomia saamine

Mar 30, 1917

Ajutine Valitsus annab Eestile autonoomia. Loodi uus haldusüksus Ajutine Maanõukogu ja Maavalitsus.

Maanõukogu loomine

Apr 12, 1917

Maapäeva valimised

May 5, 1917

Maapäva väljakuulutamine Jaan Poska poolt kruvis pinget ning ta pidi lahkuma Tallinnast ajutiselt selleks ajaks, kuna vastasseis teravnes suuresti.

Oktoobripööre Eestis

Oct 28, 1917

Eestimaa SRK volinikud ilmusid 27.oktoobril Toompeale. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J.Poskalt üle SRK abiesimees V.Kingissepale.

Esimesed parlamendi valimised Eestis

Feb 18, 1918

Valimistel suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Asutava kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei.

Iseseisvusmanifest

Feb 23, 1918

Loeti esmakordselt ette Iseseisvusmanifest Pärnus "Endla" teatri rõdul.

Iseseisvumine

Feb 24, 1918

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai Päts.

Eesti Kaitseliit

Nov 11, 1918

Johan Pitka ja Ernst Põderi eestvedamisel loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Vabariigis.

Punaarmee rünnak Narvale

Nov 22, 1918

Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi ning kiirendas nende vägede lahkumist Eestist.

Eesti Vabadus sõda

Nov 28, 1918

Narva saadeti kõik vabad olevad sõjalised jõud nt ohvitserid, vabatahtlikud ja ka koolipoisid.

Ajutise Valitsuse üleskutse

Dec 1, 1918

Eestit valdas sõjaline ebaedu. Peamiseks põhjuseks oli korraliku sõjaväe puudumine. Eesti Rahvavägi koosnes vabatahtlikest ja õppuritest.

Aktiivne Eesti sõjavägede reformimine

Period: Dec 1, 1918 to Jan 1, 1919

1.Laidoner jõuab Eestisse
2. Luuakse selge käsuliin (staap), kes annab käsu.
3. Sundmobilisatsioon- kõik teatavas vanuses mehed peavad Eesti rahvaväega liituma
4. Luuakse sõjaväe staap
5. Luuakse eriväeosad, nt Kuperjanovi partisanid
6. Välisabi: Britid saadavad appi oma eskaadri, Soome ja Taani vabatahtlikud.

Kehra lahing

Jan 4, 1919

Peatati punaarmee pealetung Tallinnale. Samas hakati ka vastupealetungiks valmistuma.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Eestil õnnestus enamlastele ära teha. Vabastati esmalt Tartu, hiljem ka Narva, Valga, Tapa ja Petseri.

Paju lahing

Jan 23, 1919

Kõige jõhkram lahing Eesti ajaloos. Paju lahing võidetakse. Lahingu käigus hukkus Julius Kuperjanov.

Asutava Kogu kogunemine Estonia kontsertsaalis

Apr 23, 1919

Eestlased mõistsid,et kui on hakanud minema sõjaliselt hästi võib ka uuesti proovida riiklusega tegelema. Korraldatigi demokraatlikud Asutava Kogu valimised. Selle kogunemisel tehti loosung, mille eesmärk oli kutsuda inimesi Vabadussõtta, siis saavad nad ka maad. Lubaddusest peeti ka kinni.

Landeswehr'i sõda

Jun 5, 1919

Konflikt Lätis Saksa väekoondisega. Sõlmiti vaherahu, mille tulemuseks baltisakslaste roll vähenes. See kestis 5.06.1919-3.07.1919

Võnnu lahingu võit

Jun 23, 1919

Kestis 19.-23. juuni.1919. Sellest ajast tähistame ka tänapäeval Võidupüha 23. juunil. Lahing toimus Saksa ja Eesti vahel, mille eestlased võitsid.

Rahuläbirääkimised Pihkvas

Sep 17, 1919

Vene valitsus tegi ettepaneku rahu läbirääkimisteks, olid eestlased sellest väga huvitatud. Seda sellepärast,et ei tahetud enam Eesti pinnal sõdida.

Tartu rahukonverents

Dec 5, 1919

Eesti delegatsioon koos Jaan Poskaga tahtsid taodelda vaherahu sõlmimist, et saaks Venemaaga piirid kindlaks määrata ja Eesti saaks iseseisvust tunnistada.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Taru rahulepingu allkirjastamine 2. Veebruar 1920. Selle lepinguga Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.

Müncheni kokkulepe

Sep 29, 1938

Briti peaministri eestvedamisel sõlmitud leping. Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa Saksamaale.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

See toimus Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Lubati 10 aastat mitte üksteist rünnata. Nö sõlmiti vaherahu. Jagati ka ära Ida-Euroopa, Saksamaale pool Poola territooriumist, NSVL-t sai pool Poolast, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Bessaraabia.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 2 päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja.

Venemaa käivitab plaanid Baltikumis

Sep 15, 1939

MRP kohta levisid halvad jutud, kuid neid eelistati mitte uskuda. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Selliseks ettekäändeks sai 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel.

Poola kaob

Sep 28, 1939

Venemaa kui ka Saksamaa tungisid Poolale peale ning jagasid Poola omavahel ära. Seega Poola kaotas oma riigi.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Baaside leping, oli Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline abistamise pakt. Baaside lepingut peetakse MRP kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai NSV Liit.

Baltisakslased lahkuvad Eestist

Oct 18, 1939

Hitler mainis oma kõnes baltisakslaste ümberasumist. Eestist lahkusid pea kõik sakslased.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Sõda oli Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel.

Saksamaa hõivab Taani ja ründab Norrat

Apr 9, 1940

Saksa laevastik saaks vabalyt liikuda, tuli vallutada Norra ja Taani. Norras peeti korralik lahing, mis Taanis toimumata jäi. Norras tegutsenud Inglised ja Prantsused pidasid sakslastega lahinguid 1940. aastani.

Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine

Jun 14, 1940

Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid. Nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist.

NSV ultimaatum Eestile

Jun 16, 1940

Juunipööre

Jun 21, 1940

Ždanov oli NSVL esindaja, kes saabus Eestisse kindla ülesandega riik anneketeerida. Ta andis Maksim Undile ülesandeks kiiresti organiseerida miiting. Seda ta ka tegi ja 21. juunil toimuski riigipööre.

valimised

Jun 21, 1940

Riigivolikogu valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. 14.–15. juulil toimusi valimised. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget.

K.Pätsi küüditamine

Jul 30, 1940

K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale.

Saksa okupatsioon

1941

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt II maailmasõja ajal. See kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

Massiküüditamine juunis

Jun 14, 1941

Eestist viidi minemaumbes 10 000 inimest, seal hulgas täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid viidi Siberi kolhoosiküladesse.

Eesti vallutamine sakslaste poolt

Jun 22, 1941

1. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu. Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine.

Suvesõda

Jul 7, 1941

Sõda kestis 1941. aasta oktoobrini. Eesti metsavendade ja Saksa armee võitlus NSV ja NKVD vägede vastu.

Leningradi blokaad

Sep 8, 1941

Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Pommitati Eesti suurimaid linnu nt Tallinn, Tartu, Pärnu. Tallinn põles suurtes leekides

Eesti taasiseseisvumiskatse

Sep 17, 1944

Eesti vallutamine Punaarmee poolt

Sep 22, 1944

Sõjategevus jõudis uuesti Eestisse 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände.