-
1160
Sündmused enne 1160
9000 EKR Esimesed arheoloogilised leiud Eesti aladelt (loomahammastest ripatsid)
4000 eKr Inimkujulised ripatsid Tamula lähistel - tunnistus kalmistust ja vaimolendidest
1200 Ekr Monumentaalsete kivikalmete tulek
150 Muutub domineerivaks põletusmatus
1037 Bütsantsi kiriku esimesed kontaktid Eestiga
1070 Benediktlane Hiltinus määratakse Läänemere saarte misjoneerijaks
1100 Ristist saab enimlevinud sümbol -
1160
Taanil ja Bremenil Eesti ristiusustamise kavatsused
-
Period: 1160 to 1227
Eesti esiajalugu algusega 9000 eKr
-
1167
Esimeseks eestlaste piiskopiks pühitsetakse tsisternlane Fulco
-
1184
Väina jõe suudmesse Ükskülasse ehitatakse kirik, kindlaid tõendeid varasemate kirikute kohta ei ole, kuid kirikuid võis olla Eestis ka juba 11. sajandil
-
1201
Piiskop albert pühitseb Riia toomkiriku koos Liivimaaga jumalaema Maarja auks
-
1202
Tsistertslane Theoderich asutab Mõõgavendade ordu
-
1205
Väina jõe suudmes rajatakse tsisterlaste klooster
-
1208
Muistne vabadusvõitlus
-
1211
Eestimaa piiskopkonna keskusena asutatakse Lihula misjonpiiskopkond
-
1217
Madisepäeva lahing. Sakala ja suur osa Ugandist ristitud
-
1219
Rävala ja Harjumaa on ristitud
-
1220
Viru-, Järva-, põhjapoolne Läänemaa, Ugandi ja Kesk-Eesti on ristitud
-
1226
Esimene Liivimaa provintsiaalsinoid Riias
-
1227
Saaremaaga lõpeb Eesti ala ristimine
-
1227
Eestlaste poolsunniviisiline ristimine
-
Period: 1227 to 1558
Eesti keskaeg/Liivimaa
-
1237
Mõõgavendade ordu liidetakse Saksa orduga
-
1239
Liivimaale jõuavad kerjusmungaordud, dominiiklased Tallinnas
-
1246
Asutatakse dominiiklaste klooster Tallinnas,samal aastasajal ehitatakse veel mitmeid kloostreid
-
1251
Vanim teade toomkoolist Saare-Lääne piiskopkonnas
-
1290
Kujuneb välja Liivimaa kihelkondlik jaotus
-
1333
Tallinna Pühavaimu seegi esmamainimine
-
1343
Jüriöö ülestõus, Padisel mõrvatakse 28 munka
-
1350
Katkevad Lundi peapiiskopkonna sidamed Eestiga
-
1412
Esimesed birgitiinid saabuvad Piritale
-
1428
I Riia provintsiaalkrikukogu
-
1432
Oleviste kiriku juures asutatakse Tallinna linnakool
-
1509
Rostocki ülikoolis immatrikuleeritakse eestlane Johann Pulck
-
1522
Volmari maapäeval püütakse Lutheri suhtes rakendada kirikuvannet
-
1524
Tartus ja Tallinnas reformatsioonijutlustajad, Luther saadab kirju ka Tartusse ja Tallinnasse
-
1525
Tallinna raad pagendab dominikaanlased, kirik antakse eesti kogudusele. Pildirüüsted Tartus ja Viljandis
-
1531
Tallinnas põleb endine dominiiklaste kirik, eesti kogudus siirdub Pühavaimu
-
1532
Vanimad eestikeelsed usutekstid - meieisa- ja maarjapalve
-
1533
Maapäeval kehtestatakse Liivimaa linnade ühtne jumalateenistuskord
-
1535
Alustatakse ordu puhastamist katoliiklikest tseremooniatest ja tavadest
-
1535
Esimene eestikeelne raamat
-
1536
Lõpeb 1532. aastal puhkenud Saare-Lääne piiskopkonna sõda
-
Period: 1550 to
Varauusaeg
-
1553
Ilmub Franz Witte tartumurdeline Lutheri "Väike katekismus"
-
1554
Volmari maapäeval tunnustatakse valitsejate usuvabaduse põhimõtet
-
1558
Likvideeritakse katoliiklik Tartu piiskopkond
-
1558
-1583. Liivi sõda. Vene tsaar vs piiskopkonnad
-
1559
-1645. Saaremaa Taani võimu all, luterliku kiriku rajamine Taani moodi.
-
Period: 1560 to
Taani aeg (Saaremaa)
-
1561
Likvideeritakse katoliiklik Tallinna piiskopkond
-
1561
Alistusmilepingutes Poolale ja Rootsile kinnitatakse evangeelne usutunnistus kohaliku usuna
-
1561
Rootsi luterlik kirikuvõim Liivimaa põhjaosas, jõuab kõigile Eesti aladele
-
1562
Saaremaal hakkab kehtima Taani kirikuseadus
-
1570
Asutatakse Jurjevi-Viljandi õigeusu piiskopkond, mis 12a hiljem likvideeritakse
-
1582
Osa Liivimaast Vene võimu all, õigeusukirikute rajamine
-
1582
-1629. Osa Liivimaast Poola võimu all, rekatoliseerimine. Poola ja rootsi piiride järgi jaguneb Eesti- ja Liivimaa
-
Period: 1582 to
Poola aeg
-
Jesuiidid saabuvad Tartusse
-
Esimene eestikeelne katoliiklik katekismus
-
Sureb vaimulik ja kroonik Balthasar Russow
-
Nõiaprotsessid, Jesuiidid küüditatakse Stockholmi
-
Ilmub Jesuiitide "Agenda Parva"
-
Period: to
Rootsi aeg
-
Jesuiidid pagendatakse uuesti Tartust
-
Eestimaa kirikukogu luterliku kiriku tegevusest ülevaate saamiseks
-
Asutatakse vaimulikest koosnev Tallinna Linnakonsistoorium
-
Tartu ülikooli asutamine, usuteaduskond üks neljast teaduskonnast
-
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne lauluraamat
-
Asutatakse vaimulikest koosnev Eestimaa Linnakonsistoorium
-
Eestimaa piiskopkonna sinod
-
Alustatakse intensiivset Piibli tõlkimist eesti keelde
-
Pühajõe mäss - muinasusundiliste uskumuste rüvetamine
-
Tõenäoliselt rajatakse Narva jõe ääres esimene vanakombeliste asutus
-
Alustab Forseliuse köstrikool
-
Narvas asutatakse anglikaani kogudus
-
Ilmub Wastne Testament
-
Rootsi võim kinnitab range luterliku usuühtsuse Eestimaal
-
Põhjasõda
-
Period: to
Venemaa keisririik
-
Ilmub Uus Testament
-
Ilmub põhjakeelne Uus Testament
-
Albus asutatakse pietistlik vaestekool
-
Esimesed salajased katoliiklikud missad Tallinnas
-
Vennasteliikumine jõuab Eesti aladele
-
Hakatakse nõudma noorte regulaarset leeritamist
-
Ilmub eestikeelne Piibel
-
Urvastes ja Tallinnas asutatakse vennastekogudused
-
Luteri kiriku juhtimissüsteem. kus ilmalikel on juhtpositsioon ja piiskopiametil pole
-
-1764. Vennastekoguduse tegevus riikliku keelu all
-
Torma vaimulik nõuab pärisorjuse piiramist
-
Iga mõis, kus on vähemalt 5 adramaad, peab rajama kooli.
-
Tallinnas asutatakse vabamüürlaste loož "Isis"
-
toimub esimene avalik katoliiklik teenistus pärast reformatsiooni
-
Hernhuutlaste laulik "Waimolikkud laulud"
-
Tekib islami kogukond Eestis
-
Taasavatakse Saksakeelne Vene riigiülikool
-
Talurahvaseadused
-
G.R.Nyländer - esimene eesti misjonär, Lääne-Aafrikas
-
Tallinnas asutatakse piibliselts
-
Aleksander I kinnitab Peterburi piibliseltsi põhikirja
-
Asutatakse Venemaa Piibliseltsi Tallinna ja Tartu haruseltsid
-
Taevaskäijate liikumine
-
Viimane nõiaprotsess Eestis
-
Pärisorjusest vabastamise otsus
-
Period: to
Uusaeg
-
Hernuutlased saavad legaalse tegevusvabaduse
-
Tööstuse kiire areng (kalevivabrikud jm)
-
Luterlus kaotab Balti provintsides domineeriva positsiooni õigeusu ees
-
Kõik talupojad saavad omale perenimed
-
Õpetatud Eesti Selts jt teised estofiilsed haridusseltsid. "Kalevipoeg" hakkab kujunema
-
Kiriklik võitlus hernuutlastega
-
Esimene laine luterlusest katoliiklusele üleminekul
-
Uus talurahvaseadus
-
Vene Õigeusu Riia seminari avamine, eestlastel võimalus saada õigeusu vaimulikeks
-
Esimese eesti soost pastorina astub Äksis ametisse G.G. Theol. Tallinnas on juudi kogudus oma sünagoogiga
-
Perno Postimees
-
-1880. Läänemaa ärkamine
-
Pärisorjuse kaotamine. Maltsvetlased ootavad Lasnamäel valget laeva
-
Linnastumine ja rahvuslik ärkamine. Ilmub "Kalevipoeg"
-
Talupojad saavad isikut tõendava dokumendi
-
Palvekirjade aktsioon keisrile. Viljandi talupoegade märgukiri, kus sooviti õigust kaasa rääkida pastori valimisel
-
Vanemuine ja Estonia mänguseltsid. Baptismi kuulutamine algab Saaremaal
-
Vändras esimene kurttummade kool
-
Esimene Eesti üldlaulupidu
-
Ametisse saavad esimesed talurahvast pärinevad pastorid
-
Eesti Kirjameeste Selts
-
Jakob Hurt põhjendab Liivimaa sinoidil eestlaste rahvuslikke püüdlusi
-
Ilmub Ristirahwa Pühhapäwa Leht
-
Esimese eestlasena saab Cornelius Laaland piiskopiameti
-
Tallinna Vladimiri abikirikus hakatakse pidama eestikeelseid teenistusi
-
Esimesed irvinglased Eestis
-
-1893. Venestusaeg. Ennekõike vene keel surutakse peale
-
Esimese vabakogudusena korraldavad priilased ridalas püha õhtusöömaaja
-
Haapsalus rajatakse esimene baptistikogudus, 1897 asutatakse Eesti Baptistikoguduste Ühendus
-
Asutatakse Tallinna Linnamisjon
-
Ilmub eestikeelne Lutheri "Suur katekismus"
-
Tegevust alustavad seitsmenda päeva adventistid, kogudus luuakse 2a hiljem
-
Avaldatakse uus lauluraamat
-
Levinud on spiritism ja muud esoteerilised suunad
-
Esimesed eestlaste poliitilised rühmitused
-
Usuvabaduse lubamine Vene impeeriumis (Oktoobrimanifest). Alguse saab evangeeliumi kristlaste vabakogudus
-
Tallinnas võidakse pidada moslemite palvusi
-
Metodistide kuulutuskoosolekud Kuressaares
-
Narvas alustab nelipühi kogudus
-
Esimesed uršanistid Läänemaal
-
Veebruarirevolutsioon, Eesti autonoomia, Maapäev, bolševikud, Saksa pealetung
-
Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Päästekomitee, Sakslased võtavad võimu, kuid lahkuvad aasta lõpuks
-
-1920. Vabadussõda
-
I Nõukogude okupatsioon, kestab alla aasta
-
Period: to
Iseseivus
-
Period: to
I Saksa okupatsioon
-
Eesti ajutine Valitsus ühendab kiriklikul tasemel Eesti ja Liivimaa, riigikirikut ei rajata. Asutatakse EELK Tartu Ülikool eestikeelseks rahvusülikooliks, avatakse ka usuteaduskond
-
Tartu Rahu. Põhiseadus, Riigikogu. EAÕK saab autonoomsuse. Ilmub ajakiri Meie Kirik
-
Luuakse Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar
-
Eesti esimene rahvahääletus, kus 72% toetab usuõpetust koolis
-
Võõrandatud maade tagastamine, sh kirikule. Alustavad taarausulised. Nelipühilased registreeruvad ametlikult. Luteri kiriku vaimulike hulgast kõrvaldatakse uusprotestante
-
Eesti Kultuurkapital
-
Ilmub Usuteadusline ajakiri. Seukeelsed evangeeliumid
-
Asutatakse teosoofiline ühing
-
Vatikan ja EV sõlmivad diplomaatilised suhted
-
Päts kehtestab uue kiriku- ja usuühingute liidu seaduse
-
-1940. Tegutseb Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Usuteaduslik Kool. Suletakse Jehoova tunnistajate selts
-
Algab luterluse aktiivne sidumine rahvusriigi ideoloogia ja identiteediga. Kirikliku elu eestistamine jõuab lõpule. Ametisse pühitsetakse esimene roomakatoliku piiskop pärast reformatsiooni
-
Päts asub finantseerima kiriklikku sotsiaaltööd
-
Algab okupatsiooniperiood, usuorganisatsioonide tegevust piiratakse. Keelatakse õpetus- ja misjonitöö väljaspool kirikuhooneid, suletakse usuteaduskond ja kristlikud lehed, usuõpetus kaob. Moslemite tegevus lõpeb, Piibli avalik põletamine Musumäe
-
Nõukogude okupatsioon, sovietiseerimine, juuniküüditamine (küüditatakse ka üle 60 vaimuliku) , metsavennad. Suvesõda, võim sakslastele kuni 1944. aastani
-
Punaarmee võidab, Suur põgenemine, sh paljud vaimulikud põgenevad Eestist
-
Period: to
Nõukogude okupatsioon
-
EAÕK saab Vene kiriku piiskopkonnaks
-
EELK Konsistoorium võtab vastu Usuteaduste Instituudi seadluse
-
Moskvale alluvasse liitu koondatakse priilased, baptistid, evangeeliumi kristlased ja nelipühilased
-
Vennastekoguduse keelustamine
-
Märtsiküüditamine. Kirikud ei ole enam autonoomsed ja on võimule lojaalsed
-
Olevistesse ühendatakse kaheksa erinevat vabakogudust.
-
Likvideeritud on 15 õigeusu ja 16 vabakoguduste kogudust
-
Kirikud alustavad rahvusvahelist suhtlust, sulaajastu
-
Kiriklike surnuaiapühade kõrval seatakse sisse ilmalikud kalmistupäevad
-
Kirikuelust võõrandumine, NSVL religioonivastased kampaaniad, stagnatsioon
-
EELK võetakse vastu Kirikute Maailmanõukogu liikmeks
-
Lõpeb kirikute ja palvelate sulgemise kampaania
-
EELK rahvakiriku identiteet hakkab hägustuma
-
Luteri kirikus ordineeritakse esimene naine
-
Idamaa usundite kasv, ka usuline elavnemine, näiteks Oleviste ärkamine. Sensitiivid saavad populaarseks
-
Ilmub baptistide lauluraamat "Evangeelsed laulud"
-
ENSV Ülemnõukogu kinnitab usukoondiste põhimääruse. Hare Krišna hinduistlik liikumine jõuab Eestisse
-
Oleviste kirikus algab imetervendustega ärkamine
-
Ilmub ajakiri EELK
-
Billy Graham külastab Eestit. Tallinnas kujuneb budistlik ühendus
-
Asutatakse mitteametlik sionismi ühing. Eestisse jõuab Elu Sõna liikumine
-
Eesti Televisioonis pääseb eetrisse saatesari "Raamatute raamat"
-
Eesti lipp, öölaulupeod. Sammud usuvabaduse suunas, taastatakse ja rajatakse usuorgniatsioone, sh Eesti Budistlik Liit ja Eesti muinasteaduste Selts, kus tegevad paljud vaimulikud
-
Eestisse tuuakse 20 000 Piiblit. Esimene otseülekanne jõulujumalateenistuseselt Tallinna Toomkirikust
-
Balti kett, Eesti kodanike komiteed ja Interrinne. EKN ja Eesti Kristliku Ühenduse loomine, Baptistid pole enam Moskvast sõltuvad ja taasavatakse KUS. Jõulupühad riigipühad
-
Taasilmub ajaleht Eesti Kirik, samuti New Age leht Päikesetuul. Soome Piibliselts kingib 100 000 Piiblit. Ristitakse esimesed mormoonid ja tegevust alustab islami kogudus
-
Augustiputš, tunnustatakse iseseisvust. Taasavatakse usuteaduskond ülikoolis, samuti Eesti Piibliselts. Asutatakse Eesti Kristlik Televisioon. Dalai-laama esimene visiit, tagasi pildil Jehoova tunnistajad ja Krishna kogudus
-
Period: to
Iseseisvus
-
Uus põhiseadus, Eesti kroon, Lennart Meri presidentiks
-
Paavst Johannes Paulus II ja Moskva patriarh Aleksius II külastavad Eestit
-
Luuakse Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, birgitiinid tagasi Tallinnas
-
Registreeritakse Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, samuti Vanausuliste Koguduste Liit. Sunniidid eralduvad Islami Kogudusest
-
Uus eestikleene Piibel. Vabakoguduste laulik "Vaimulikud laulud"
-
Eestit külastab Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos. Eestis tegutseb 29 registreeritud religioosset ühendust. Konstantinoopoli ja Moskva patriarhaat kuulutavaks esimeseks eestlaseks pühakuks piiskop Platoni
-
Vaimulikele antakse õigus abielusid registreerida
-
Ühishuvide protokoll EV ja EKN vahel
-
Riiklik programm hakkab toetama kirikute renoveerimist. EELK toetab Eesti astumist Euroopa Liitu
-
Tallinnas avatakse uus juudi sünagoog
-
Debatt Vabadussõja ausama ristisümboli üle
-
Luteri eksiilkirikud ühinevad kodumaa kirikuga
-
Rahvaloenduse põhjal on esmakordselt õigeusk kõige suurem uskkond Eestis
-
Eestit külastab Moskva patriarh Kirill
-
EAÕK ja EELK ühisavaldus "Euharistia ja jumalateenistus"
-
Pool Eesti elanikkonnast ei poolda kiriklikku religiooni
-
Eesti 100
-
Paavst Franciscus külastab Eestit
