Eesti teise maailmasõja ajal

Sõjaväekohustuse taastamine

1935

1. aastal taastas Saksamaa üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi.

Liidulepingud

1936

Saksamaa hõivas Reini demilitariseeritud tsooni ning sõlmis liidulepingud Itaalia (Berliini-Rooma telg) ja Jaapaniga (Kominterni-vastane pakt). Ka need riigid leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Samaaegselt, kui toimusid kolmepoolsed läbirääkimised, hiilis Moskva berliini külje alla. Berliinil polnud midagi selle vastu, et jagada Ida-Euroopa Saksamaa ja Venemaa vahel. 23.08.1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingu. MRP salajase protokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast sõjalised ja poliitilised vastased.

Saksa vägede tungimine

Sep 1, 1939

1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning 17. septembril ründas Poolat ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht'i ja Punaarmee ühine võiduparaad Brest-Litovskis. Saksamaa kallaletung Poolale tähendas Teise maailmasõja algust. Omakorda Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 03.09.1939 sõja Saksamaale.

Eesti seisukoht sõjas

Sep 4, 1939

Eesti valitsus säilitas sõja suhtes täieliku neutraliteedi. Esialgselt näis säärane poliitika tõhus ning põhjustas Eestile vaid minimaalseid majandusraskusi.

Orzel

Sep 15, 1939

Tallinna sadamasse oli sisenenud Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteediseadusele asuti seda küsitlema, kuid allveelaev, mis oli ajendatud Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Moskva hakkas otsekohe Eestit süüdistama neutraliteedi rikkumises.

Vastastikuse abistamise pakt

Sep 24, 1939

Moskvasse sõitnud välisministrile Karl Selterile esitati nõudmine kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule väga hea võimaluse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti ütles ära.

Eesti võtab Kremli nõudmised vastu

Sep 26, 1939

Nii nagu Eesti valitsus, sõjaväejuhid ja Riigikogu komisjonid leidsid, et Eestil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, nad võtsid Kremli nõudmised vastu.

Võimas ja otsustav löök Eestile

Sep 26, 1939

26.09.1939 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissaar Kliment Vorošilov käskkirja, milles nõuti anda üks võimas ja otsustav löök Eestile. Alguspäevaks määrati 29.09.1939 ning selle mõtte elluviimiseks koondati Eesti idapiirile üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki ja üle 600 sõjalennukit. Eestil polnud vastupanuks nii head varustust, kui oli seda Nõukogude Liidul.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Ebameeldivas õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid sellega, et 28.09.1939 allkirjastati olemasolevad baaside lepingud. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral.Eesti andis Nõukogude Liidule võimaluse rentida maa-alad mereväebaaside loomiseks.

Baaside lepingud teistes riikides

Oct 5, 1939

Sarnased baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Läti allkirjastas selle 05.10.1939 ja Leedu 10.10.1939

Baltisakslaste lahkumine

Oct 6, 1939

Eesti siseelu olulisim sündmus oli baltisakslaste lahkumine. Hitler mainis enda kõnes, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse tagasi Saksamaale. Baltisaksa grupp lakkas olemast ning põgenikud paigutati elama Saksamaa annekteeritud Lääne-Poola aladele, kus senised elanikud olid vägivaldselt deporteeritud.

Maavägede sissemarss

Oct 18, 1939

12.10.1939 saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Toimus maavägede sissemarss: Narva riigipiiri ületanud punaväed liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Irboska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare- ja Hiiumaale. Punaväelased elasid kinnistel aladel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja eestlastega rääkimisest polnud juttugi.

Talvesõda

Period: Nov 30, 1939 to Mar 13, 1940

Soomes aga Moskva nõudmised ei kõlvanud ning seetõttu Venemaa võttis ohjad enda kätte ja alustas sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Vaatamata sellele, et Soome jäi üksikuks suutis ta raevuka vastupanuga tekitada Venemaale suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja. 13.03.1940 sõlmitud rahulepinguga oli Soome sunnitud andma 1/10 oma territooriumist Punaaarmeele. Vaatamata sellele, Soome suutis säilitada enda iseseivuse.

Eesti olukord Talvesõja ajal

Dec 1, 1939

Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus jätkuvalt säilitas ranget neutraliteeti (tähele panemata seda, et Soome linnu ründasid Vene pommitajad). Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud noormehes läksid salaja üle lahe, et kaasa aidata vennasrahva võitlusele

Nõukogude Liidu ultimaatum

Jun 14, 1940

Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 14.06.1939 Nõukogude Liit esitas Leedule ultimaatumi, et paigutada täiendavaid Punaarmee väekoondiseid ning pakkuda Moskvale meelepärast valitsuse moodustamist. Täpselt samasugused ultimaatumid anti üle 16.06.1939 Eestile ja Lätile. Balti riigid alistusid uutele nõuetele

Nõukogude okupatsioon

Jun 17, 1940

Üle Eesti piiri tuli 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Tallinn läks baasivägede kontrolli alla. Kindral Laidoneri sunniti allkirjastama Narva diktaat, milllega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Kõik meeleavaldused ning rahvakogunemised keelati ära.

Juunipööre

Jun 21, 1940

21.06.1940 koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kust edasi suunduti demonstrandid Toompeale ja seejärel Kadriorgu. Demonstratsiooniga nõuti kõkjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude kabinetiga. Pika Hermanni tornis lehviv lipp asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised.

Ümberkorraldused

Aug 1, 1940

Esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Riigivolikogu kiitis heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud uue põhiseaduse ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Senine Vabariigi Valitsus kujundati ümber Rahvakomissaaride Nõukoguks. Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati uued täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Eesti politsei asendati miilitsaga ning sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus.

1941. juuni küüditamine

Jun 14, 1941

1. juunil 1941. aastal toimus Balti riikides massiline inimeste arreteerimine ning Siberisse sundasumisele saatmine ehk küüditamine. Enamik 1940/1941 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal

Suvesõda

Period: Jun 22, 1941 to Oct 21, 1941

Kui Saksa Riigi ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda Nõukogude võimu alt. Eestis tekkisid partisanide ehk metsavendade üksused, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine.

Saksa okupatsioon Eestis

Period: Jul 7, 1941 to Dec 19, 1944

Alustades 1941. aasta suvest, olid saksa väed okupeerinud Eestit ja represseerinud eesti rahvast. Kolmanda Reichi režiim lõppes vaid NSVLi vägede taastungiga Eesti aladele.

Saksa režiimi kuritööd Eestis

Jul 13, 1941

Eestis asuvate koonduslaagrite ja SS üksuste efektiivsus viis täielikule juudi elanikkonna hävitamisele Eesti aladel. Enamik ohvreid olid eesti päritolu. Kokku hukati umbes 7800 inimest.

Eesti Omavalitsus

Dec 5, 1941

Saksa okupatsiooni võim vajas abistavat institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli propagandajuht Hjalmar Mäe. Omavalitsus proovis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, mis hiljem Berliin tagasi lükkas.

Saksa okupatsiooniajaline majandusolu

May 5, 1942

Saksa majanduspoliitika Eestis oli tugevalt vastuoluline. Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele ning peaülesanne oli Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine. Saksamaa proovis mingil määral Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamistele kaasa aidata. Lisaks Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Nõukogulik maareform tühistati, kuid suurem osa talunikke jäi endiselt maakasutajateks. Elatustase langes.

Soomepoisid

1944

Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlaste seas pahameelt. Eriti populaarseks muutus mobilisatsiooni-ealiste meeste seas põgenemine Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud olla üks osa Saksa väeosast, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama vennasrahvast. Soome armeega liitunud eestlaste juhiks sai kapten Karl Talpak, kes oli ise esimeste Soome siirdunute hulgas.

Sundmobilisatsioon

1944

Mobiliseerituid ei saadetud enam tegevarmeesse, vaid tööpataljonidesse, kuhu sattusid ka 22. territoriaalkorpusest tagalasse viidud Eesti mehed. Pataljonid sarnanesid sunnitöölaagritega: sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärseid mehi, keda ei tahetud rindele saata.

Punaarmee vallutab Eesti

Jul 24, 1944

Lääneriikide väed maabusid Normandias ja Punaarmee alustas suurünnakut Valgevenes, Soome oli selleks ajaks sõjast väljunud - kõik toimunud sündmused mõjutasid Eesti olukorda drastiliselt. Punaarmee mõtles, et see oleks suurepärane võimalus uuesti Eestit rünnata. 24.07.1944 tõrjusid küll eestlased punaarmeelased tagasi, aga juba 26.07. 1944 ületasid venelased Narva jõe ja marssisid Narva linnast sisse.

Sinimäed

Aug 10, 1944

Tannenbergi liini võtmeks olid Vaivara Sinimäed. Nende kolme kõrgendiku jalamil kahe nädala vältel toimusid ägedaimad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi on peetud. Vene üksused lõpetasid pealetungi ilma edu saavutamata. Hukkunuid on peaaegu võimatu kokku arvutada.

Tallinna vallutamine Nõukogude Liidu poolt

Sep 22, 1944

22.09.1944 hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pealinn oli korraga punaväelaste käes. Üksteise järel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. Inimesed proovisid leida väljapääsu minnes üle mere ning 1944. aasta septembris toimus Suur põgenemine, kus Eestist lahkus kuni 80 000 inimest.
Punaarmee vallutas edasi Hiiumaa, Muhu ja suurema osa Saaremaast.