-
Johann Voldemar Jannsen
Ta sündis Vana-Vändra vallas Vändra mõisas möldri ja Tõrvaaugu kõrtsmiku Ado Jenseni esimese pojana. 7aastaselt isa kaotanud õnnestus andekal ja visal talupoja perest pärit poisil end üles töötada.Tema haridustee algas alles 12-aastaselt. Hea iseloomuga musikaalne ja religioonihuviline noormees köitis pastor Carl Eduard Körberi tähelepanu kes ta pärast kooli lõpetamist oma tiiva alla võttis. Jaan Jensen kolis pastoraati ja hakkas seal esialgu kutsariametit pidama. Ta on Lydia Koidula isa. -
Lydia Koidula
Lydia sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. 1850 aprillis kolis pere Pärnusse, kus isa sai kooliõpetaja koha valmivas Ülejõe vallakoolis. Juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetöös – aastal 1857 alustas ilmumist Jannseni toimetatud nädalaleht Perno Postimees. 1863 detsembris kolis pere Pärnust Tartusse. Tartus elades võttis Lydia osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. -
Juhan Liiv
Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi (neiupõlvenimega Pärn) peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali ("Baltlaste Piirikivi") Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. -
Eduard Vilde
Ta oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja eesti kirjanduses.Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet". Hästi on tuntud draama "Tabamata ime", komöödia "Pisuhänd" ja romaan "Mäeküla piimamees". Kirjaniku auks on püstitatud mitmeid mälestus ja tema järgi on nimetatud tänavaid, koole, kolhoose ja teater. -
Anton Hansen Tammsaare
Tema peateoseks on viieosaline romaanisari "Tõde ja õigus". Tammsaare elu ja loomingut tutvustavad kaks muuseumi - üks tema sünnikodus Vargamäel, teine tema viimases elukohast Tallinnas, Kadriorus. Tammsaarele on püstitatud mitmeid mälestusmärke ning tema mälestuseks nimetati üks Tallinna tänavatest Tammsaare teeks. Samuti kannab tema nime tänav Pärnus. Lisaks kujutati Tammsaaret 25-kroonisel pangatähel. Välja antakse ka Tammsaare romaaniauhinda. -
Oskar Luts
Oskar Luts oli eesti kirjanik ja farmatseut. Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".
Abikaasa- Valentina Luts (1892–1982)
Lapsed- Georg Luts (1918–2004) -
August Gailit
Ta sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, aastast 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917–1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922–1924elas ta Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus hiljem Tallinnas. -
Jaan Kross
Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", ja "Professor Martensi ärasõit". Kross on pälvinud mitmeid auhindu, preemiaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani.1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. -
Eno Raud
Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua pojana. Ta õppis Kivimäe Algkoolis. Kirjandusse tuli ta 1930. aastate lõpul ajakirjas Laste Rõõm varjunime Eno Sammalhabe all. Eno Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 1952–1956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. -
Piret Raud
Piret Raud on eesti kunstnik ja kirjanik. Ta on Eesti enim tõlgitud nüüdiskirjanik.Piret Raud on sündinud Tallinnas lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütrena. Töötanud peamiselt vabakutselise kunstniku ja kirjanikuna, mõnda aega ka lasteajakirja Täheke peatoimetajana. Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1998. aastast, Eesti Kirjanike Liidu liige 2006. aastast.
