Eesti 20. sajandil

I maailmasõda

Period: Aug 1, 1914 to Nov 11, 1918

Konflikt kahe koalitsiooni, Nelikriigi ja Antandi vahel, kus võeti kasutusele uudsed sõjatktikad ja sõjavarustus, mis muutis täelikult sõja kulgu. Antud sõjas arenes välja uus sõja vorm: kaevikusõda. Kõige tähelepanuväärsemad relvad I maailmasõjas olid sinepi-, fosfor- ja kloorigaas. Lisaks kasutati ka fosforlaskemoona ja leegiheitjaid, mis hiljem Geneva leppega keelustati. I maailmasõda oli üks ohvriterohkemaid sõdu maailma ajaloos.

Veebruarirevolutsioon

Feb 27, 1917

Rahutused, mis said alguse Petrogradist ning mille tagajärjel loobus tsaar Nikolai II 3. märtsil troonist (vana kalendri järgi). Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.

Märtsirahutused Eestis

Mar 2, 1917

Ülelinnaline rahutus ja mäss Tallinnas, mille käigus said surma politseinikud ning vabanesid poliitvangid.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Petrogradis marssis u. 25 000 inimest ja 15 000 sõdurit Eesti autonoomia eest. Vehiti nii sinimustvalgete ja punalippudega. Nii Petrogradi kodanikele kui ka Ajutisele Valitsusele avaldas see väga muljet.

Autonoomse Eestimaa kubermangu väljakuulutamine

Mar 30, 1917

Uue valitsuse määrusega kuulutati välja autonoomne Eesti kubermang, mille kuberneriks määrati Jaan Poska.

Maanõukogu valimised Eesti kubermangus

May 23, 1917

Valiti esimene Maanõukogu ehk Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus, millele kuulus täidesaatev võim. Valimiste käigus asendati vene esindajad eesti omadega. Ametlik riigikeel muutus eesti keelseks ning planeeriti ka kooliõpe eestikeelseks muuta. Moodustati rahvusväeosa (Kaitseliidu eelkäija).

Saksa väed ületavad Eesti piiri

Oct 1, 1917

Saksa väed jõudsid saartele ning alistasid seal paiknenud Eesti I polgu.

Oktoobripööre

Oct 26, 1917

Petrogradis enamlaste poolt läbiviidud riigipööre, mille käigus kukutati Venemaa Ajutine Valitsus ja kehtestati Nõukogude Venemaa.

Riigipööre Eestis

Oct 27, 1917

Eestis paiknevad enamlased, eesotsas Viktor Kingissepa ja Jaan Anveltiga, võtsid võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeim riigivõim kuulus nüüd Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Maanõukogu koosolek Toompea lossis

Nov 15, 1917

Koosolekul võeti hiljutiste sündmuste valguses vastu uued otsused, millega püüti olukorada Eestis stabiliseerida. Tähtsamad otsused, mis seal vastu võeti:
- Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu
- Asutava kogu koostamisel on kõrgeima võimu kandijaks Maanõukogu
- Eestis kehtivad vaid Maanõukog kinnitatud seadused

Poliitilise toe otsimine välismaalt

Jan 10, 1918

Kuna plaaniti Eesti isesivus väljakuulutada, läks eesti välisdelegatsioon Pariisi teiste suurriikide diplomaatidega kohtuma, et luua sõprussidemeid teiste riikidega, kes Eesti iseseisvumist toetaks.

Saksa okupatsioon

Period: Feb 18, 1918 to Nov 11, 1918

Saksa Keisririik ja NSV jõudsid kokkuleppele ning Punakaartlaste tagasilöömisega langes Eesti SK valdusesse, hiljem lisati Balti Hertsogiriiki. Okupatsiooni ajal kehtestati tsensuur, toimusid hukkamised, vangilaagrite rajamine ning üleüldine saksastamine (tänavasiltide ja nimede saksastamine). Okupatsioon lõppes Saksa Keisririigi langemisega, millele aitas kaasa ka Suurbritanni ja Pransusmaa EV de facto tunnistamine ja EV väisdelegatsiooni tegevus.

Eesti merejõud ja Johan Pitka

Feb 28, 1918

J. Pitka oli Eesti Kaitseliidu looja ning hiljem Eesti merejõudude esimene juhataja. Ta aitas ka organiseerida soomusrongide ja sõjalaevade valmistamist. Koos Suurbritannia laevastiku abiga suudeti kaks VSFNV sõjalaeva konfiskeerida ja ümber nimetada.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Vabadussõda algas VSFNV vägede pealetungiga Narva ning Saksa vägede taandumisega Eestist. Nähes head võimalust liita Eestit endaga, tungis Punaarmee Narva ja juba päev hiljem loodi Eesti Töörahva Kommuun. Alguses mobilisatsioon kukkus läbi ning Eesti väed taandusid. Abi pakkusid nii Suurbritannia laevastik kui USA (humanitaarabi).

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

I maailmasõjale järgnev konflikt Eesti Vabariigi ja VSFNV vahel.

Eesti Töörahva Kommuun (ETK)

Nov 29, 1918

Tegemist oli NSVL poolt loodud marionettriigiga, mille eesotsa pandi Jaan Anvelt. Koos Punaarmee ja Eesti kütiväe toetusega okupeerisid nad Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. ETK kuulutas sõja Eesti Ajutisele Valitsusele (EAV) ja kuulutas kõik EAV määrused kehtetuks.

Üldmobilisatsioon

Nov 29, 1918

Sõja algusega kullutati välja üldmobilisatsioon 21-24 a. meeste seas, sest Saksa armee lahkumisega praktiliselt puudus Eestil sõjaline võimekus. Samuti kutsuti kõik eestlastest ohvitserid, kes Vene polkudes teenisid tagasi Eestisse. See kukkus läbi. Esimesele rindele saadetud meestel puudusid suutükid ning alla pooltel oli varustus.

Liitlasabi

Dec 30, 1918

Saabusid Soome esimesed vabatahtlikud koos moodse varustusega. Samuti toetasid meid Suurbritannia laevastik ning järele jäänud valgekaartlased.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Vabadussõja üks olulisemaid lahinguid, kus Julius Kuperjanovi sai surmavalt haavat. Tänu tema ja ta väesalga vaprusele langes lõpuks Valga linn ja raudteesõlm eestlaste kätte. Tema järegi on ka nimetatud Eesti Kaitseliidu parim pataljon - Kuperjanovi pataljon.

Eesti vabastamine punastest

Feb 25, 1919

Pärast Punaarmee tormakat pealetungi oli pea 2/3 Eestist nende kontrolli all. Tänu liitlaste toetusele (eelkõige Soome vabatahtlikkele ja Briti laevastikule) ning soomusrongide valmimisega suudeti Eesti territoorium enamlastest pea kuuga puhtaks teha.

Asutav Kogu

Apr 23, 1919

Asutav Kogu astus ametisse 23. aprillil. Sellele eelnenud valimistes osales rekordiliselt hääleõigusega kodanikke (ligi 80%). AK esimeheks määrati August Rei, sotsiaaldemokraatide esindaja. AK võttis vastu maareformi ja EV põhiseaduse. Viimane AK istung toimus 20. detsembril.

Otto Strandmani esimene valitsus

Period: May 8, 1919 to Nov 8, 1919

Otto Strandmani valitsus koosnes alguses kolme partei koalitsioonist: EDSTP, Tööerakonnast ja Rahvaerakonnast. See koalitsioon kukkus juba novembris kokku (lagunema hakkas juba paar kuud enne, kui Rahvaerakond koalitsioonist lahkus).

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Vabadussõja alla käiv sõda EV ja Landeswehri (Maavägi) vahel, mis paiknes Põhja-Lätis ja koosnes peamiselt baltisakslastest. Landeswehri alistamisega stabiliseeriti olukord eesti lõunapiiril ning tagas sobivad tingimused rahu väljakuulutamiseks. Sõja võit tagas ka head suhted Ulmanise valitsusega.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Üks tähtsamaid lahinguid Vabadussõjas. Suur võit Landeswehri üle, mida on kantud ka sümboolset üle kui eestlaste vabanemist saksa ikke alt. Sealt tuleb ka meie Võidupüha. Lahing kestis viis päeva, millest esimesed 2 taganesid eestlased ja viimased kolm taganesid sakslased. Lahing võideti kindral Põddra juhtimisel.

Pihkva rahukonverents

Sep 16, 1919

Esimene rahuläbirääkimine VSFNV ja EV vahel. Läbirääkimised toimusid Pihkvas. Läbirääkimiste eesmärk oli nõrgendada Venemaa vastast blokki, kuhu kuulusid Balti riigid ja Soome. Selle läbirääkimise algatus põhineb 31.augusti VNSFV poolt tehtud ettepanekul.

J. Tõnissoni valitsus

Nov 18, 1919

EV asustamisest 3. valitsus, mida Asutav Kogu suurte kahtlustega ametisse määras. Valitsusse kuulusid nii kodanlased kui ka sotsialstid.

Tartu rahuläbirääkimised

Dec 5, 1919

Uusi rahuläbirääkimisi püüti mõjutada samaaegse Punarinde edasitungiga, kuid see ebaõnnestus. Kuu lõpuks oli juba kokkulepitud vaherahus, mis hakkas neli päeva hiljem kehtima.

Vaherahu VSFNV ja Eesti Vabariigi vahel

Jan 3, 1920

10.30 kehtestati rindel vaherahu. See oli üks olulisemaid samme Vabadussõja lõppemisel.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Sõda kuulutati lõppenuks, VSFNV tunnistas Eesti Vabariiki. Lisaks pandi paika riigipiirid ja edaspidised majanduslikud tingimused. Selle lepingu alusel tunnistas VSFNV igavest ajast igavesti EV piire (k.a Petserimaa). Samuti vabastati EV kõikidest kohustustest VSFNV ees ning Eesti sai ka 11,6 tonni kulda.