Eesti kirjanikud

Lydia Koidula

Dec 24, 1843

Lydia Emilie Florentine Jannsen(24.12.1843-11.08.1886)oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Kokku kirjutas ta 4 näidendit, 86 proosateost ja üle 300 luuletuse.Tema kuulsaimate luuletuste hulka kuuluvad "Mu isamaa on minu arm","Kodu" ja"Sind surmani".Koidula kirjutatud näidenditest võib tuntuimaks pidada 1872. aastal ilmunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".Ta abikaasa oli Eduard Michelson, tal oli 4 last.Ta suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Maeti ümber Tallinna Metsakalmistule 1946.

Juhan Liiv

Apr 30, 1864

Juhan Liiv(30.04.1864-01.12.1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Vaimne ülepingutus vallandas kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894 aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses oma käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil, kus tal diagnoositi skisofreenia ägedaim järk. Tuntumad lüürikad on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole". Pärast ränka külmetust suri ta 49-aastaselt tiisikusse.

Eduard Vilde

Mar 4, 1865

Eduard Vilde(04.03.1865-26.12.1933) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja. Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Hästi on tuntud komöödia "Pisuhänd". Õppis Tallinna Keisrikoolis. Suri oma kodus 26. detsembril 1933, oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule, samuti esimene, kes maeti sinna mittekiriklikult.

A. H. Tammsaare

Jan 30, 1878

Anton Hansen(30.01.1878-01.03.1940), oli eesti kirjanik. Õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ning hiljem Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Küps loomeperiood algas koos Eesti Vabariigi sünniga. Aastail 1922-1939 ilmusid kõik tähtsamad teosed("Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees" jne). Abikaasa Käthe Amalie Veltmanniga, tütar Riita ja poeg Erik. Alates 1932. aastast oli Hansenite elukohaks Kadriorus asuv korter (Koidula tn. 12A), kus tänapäeval on A. H. Tammsaare Muuseum.

Marie Under

Mar 27, 1883

Marie Under(27.03.1883-25.09.1980) oli eesti luuletaja. Tema vanemad olid kooliõpetajad. Õppis tütarlaste erakoolis, kus oli saksakeelne õpe, lõputunnistus jäi saamata kuid ta arvati ikka lõpetajate hulka väga andeka tütarlapsena. Kirjutas alguses saksa keeles luuletusi. 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid".Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Esimesest abielust 2 last. Hiljem lahutas ning abiellus Artur Adsoniga. 1944 põgenesid perega Rootsi.

Friedebert Tuglas

Mar 2, 1886

F. Tuglas(02.03.1886-15.04.1971) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik. Õppis Tartu linnakoolis, seejärel jätkas Hugo Treffneri Günaasiumis, mida ta ei lõpetanud. 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922.a. Ta koostas, toimetas ja kirjastas Noor-Eesti väljaandeid. Tuntumad teosed: "Felix Ormusson", "Väike Illimar". Lapse polnud.

Oskar Luts

Jan 7, 1887

Oskar Luts(01.07.1887-23.03.1953) oli eesti kirjanik ja farmatseut. Õppis Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust–raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Tema põhiteosteks on kujunenud Tootsi-lugude sari: "Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Näidendist menukaim on "Kapsapea".Lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees". Abikaasa Valentinaga poeg Georg.

Betti Alver

Nov 23, 1906

Elisabet Alver(23.11.1906-19.06.1989) oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. 1924–1929 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Debüteeris 1927.a novelliga "Liivi Deevidiivi". Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. On olnud abielus Heiti Talvikuga ning Mart Lepikuga. Tema haud on Tartus Raadi Vana-Jaani kalmistul. 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum.

Bernard Kangro

Sep 18, 1910

Bernard Kangro(18.09.1910-25.03.1994) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. 1944 põgenes Soome kaudu Rootsi. 1950-1994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. 1945. aastast oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige. Esimene romaan 1949 "Igatsetud maa". Tema abikaasa oli Maria Kangro, neil oli poeg Andrus-Jaan Kangro ja tütar Eeva Merike Kangro.

Jaan Kross

Feb 19, 1920

Jaan Kross(19.02.1920 – 27.12.2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1946 mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Komis ja asumisel Krasnojarski krais, kust vabanes 1954. aastal. Tuntumad teosed on "Kolme katku vahel", "Keisri hull", "Wikmani poisid". On olnud 3 korda abielus, teisest abielust 1 laps ning viimasest abielust Ellen Niiduga 3 last.

Heljo Mänd

Feb 11, 1926

Heljo Mänd(11.02.1926-06.12.2020) oli eesti lastekirjanik. Õppinud Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumis ning Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Alates 1965 vabakutseline kirjanik. Esimene raamat, luulekogu väikelastele „Oakene” märkis uue kunstilise kvaliteedi tekkimist 1950-te aastate eesti lastekirjanduses.Kirjanike Liidu liige aastast 1961. On kirjutanud TV-tsenaariume "Mõmmi ja aabits", "Nõiakivi". Kirjutanud õpiku "Karu-aabits".Oli abielus Roman Männiga, nende poeg on Ahti Mänd.

Eno Raud

Feb 15, 1928

Eno Raud(15.02.1928-09.07.1996) oli eesti lastekirjanik, sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Ta on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Tippteosteks kujunesid Sipsiku lood ning Naksitrallide sari. Lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa.

Ellen Niit

Jul 13, 1928

Ellen Niit, 1949–1958 Niit, 1958. aastast Kross(13.07.1928-30.05.2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina 1952, jätkas õpinguid aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal. Ta sulest on sündinud kõrgetasemelisi lasteraamatuid(„Rongisõit”, „Pille-Riini lood”, „Krõlli-raamat”, „Suur maalritöö” jt), kokku üle 40 luule-, proosa- ja näidendiraamatu, lisaks arvukad kordustrükid. Toomas Niidu, Maarja Undusku, Eerik-Niiles Krossi ja Märten Krossi ema.

Aino Pervik

Apr 22, 1932

Aino Pervik, kodaniku nimega Raud, sündinud Rakveres velskri tütrena. Ta on eesti lastekirjanik, prosaist, luuletaja, tõlkija ja lastekirjanduse kriitik. 1950–1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Kirjutanud üle 60 lasteraamatu. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab "Kunksmoor", klassikaks on saanud „Arabella, mereröövli tütar”.Lastekirjanik Eno Raua lesk, Piret Raua, Mihkel Raua ja Rein Raua ema.

Jaan Kaplinski

Jan 22, 1941

Jaan Kaplinski(22.01.1941-08.08.2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof. Sündis Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Tuntumad teosed: "Tolmust ja värvidest", "Mitu suve ja kevadet", "Vaikus saab värvideks". On olnud 2korda abielus ning lapsi 6. On saanud väga palju tunnustusi.

Henno Käo

Jan 10, 1942

Henno Käo(10.01.1942-02.07.2004) oli eesti raamatukunstik, lastekirjanik ja luuletaja. Sündis Saaremaal Laimjala vallas. Lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatorina 1963. Töötas aastatel 1963–1968 Tallinnfilmi nukufilmi kunstnikuna. Kirjanike Liidu liige alates 1991. Ta esimene lasteraamat „Suure kivi lood” (1985) sündis autori sõnul igatsusest koduse Saaremaa järele. Peaaegu kõik oma eluajal ilmunud raamatud on ta ise illustreerinud. Oli ansambli Peoleo liider. Abikaasa Maie Käo.

Leelo Tungal

Jun 22, 1947

Leelo Tungal on eesti luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija. Ta kuulub kassetipõlvkonda, tema esikkogu "Kummaliselt kiivitajad kurtsid" ilmus neljandas kassetis 1966. aastal. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Tema raamatute ainetel loodi 2018. aastal film "Seltsimees laps". Ta oli abielus helilooja Raimond Kangroga, neil on kolm tütart: Maarja, Kirke ja Anna-Magdaleena.

Kristiina Kass

May 14, 1970

Kristiina Kass on eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Lõpetas Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. 1999. aastal sai Helsingi ülikoolis kandidaadi- ja 2020. aastal filosoofiamagistri kraadi soome keele ja kultuuri erialal. Esimesed viis lasteraamatut on Kristiina Kass illustreerinud ise, lisaks neile ka Wimbergi "Buratino laulud" ja Jaan Rannapi "Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti". 2011. aastal esilinastus Eesti Televisioonis tema "Nõianeiu Nöbinina" järgi tehtud teleseriaal.

Andrus Kivirähk

Aug 17, 1970

Andrus Kivirähk on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on lõpetanud 1988. aastal Tallinna 32. Keskkooli ja 1993. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Ta töötab toimetaja ja kolumnistina Eesti Päevalehes. Ta on alates 1990. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja 1996. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema tähtsamad teosed: "Ivan Orava lood", "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu". Ta on autoriks ka Leiutajateküla Lottele. Abielus Ilona Martsoniga, tütred Kaarin, Liisa ja Teele

Contra

Mar 22, 1974

Kodaniku nimega Margus Konnula on eesti kirjanik ja tõlkija. On sündinud Võrumaal ning lõpetanud Antsla Keskkooli. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema esimene luulekogu "Ohoh!" ilmus 1995. Contra on olnud Eesti Televisiooni telesarja "Hajameelselt abielus" kaasstsenarist. 2009. aastast hakkas õppima läti keelt ja läti keelest tõlkimist, mis kujunes hiljem põhitegevuseks. Abielus Airi Hallik-Konnulaga, pojad Herbert ja Verner.