-
I Maailmasõja algus
Franz Ferdinandi mõrv juunis -> Austria - Ungari ja Serbia konflikt -
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
Sellele järgneb Venemaa mobilisatsioon -
Veebruarirevolutsioon Petrogradis
Sõdureid saadetakse pealetungile, suured kaotused -> taluvuspiir ületatud. Keiser kaotab rahva toetuse. -
Veebruarirevolutsioon Eestis
Vangid vabastatakse, vanglad pannakse põlema, korraldatakse miitinguid. -
Jaan Poska kubermangu eesotsas
Ajutine Valitsus paneb Jaan Poska kubermangu eesotsa -> autonoomia -
Esinduskogu - Ajutine Maanõukogu (Maapäev)
Venemaa algne valitsus annab ajutise autonoomia Eestile -
Rahvusväeosade loomine
Vene Ajutiselt Valitsuselt saadakse luba esimese polgu moodustamiseks Tallinnas, kuid see viidi hiljem Rakveresse. -
Period: to
Eesti iseseisvumise mõte
Saksamaa oli saavutanud sõjalist edu I MS idarindel. Nad tungivad septembris Eestisse ning liiguvad peatamatult edasi. Nende sündmustega teeb Jaan Tõnisson ettepaneku otsida võimalusi Venemaast eraldumiseks ja iseseisvuse saamiseks. -
Jaan Poskalt võetakse kubernerivõim üle
Viktor Kingissepp (bolševikepoolne) võtab J. Poskalt üle kubermangu valitsemise -
Maapäev koguneb Toompeal
Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule, eesotsa tuleb Konstantin Päts. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu seadused. -
Päästekomitee moodustamine
Päästekomitee liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. -
Iseseisvuse kuulutamine
Päästekomitee poolt koostatud Iseseisvusmanifest loeti ette 23.02 Pärnus, 24.02 mujal Eestis. -
Asutav Kogu
Toimub Asutava Kogu moodustamine, kuid see saadetakse laiali. Hiljemas perspektiivis selle moodustamine tegi taas kokkukutsumise kergemaks. -
Period: to
Saksa okupatsioon
Suhted on eestlaste ja baltisakslate vahel halvad. Okupatsioon lõppeb tänu sellele, et Saksamaa kaotab I MS -
Iseseisvuse kaitsmine relva jõul
Uus koalitsioonivalitsus otsustab Eestit Nõukogude Venemaa eest relva jõul kaitsta. Alguses on sõjaväes vabatahtlikud. Hiljem määratakse sundmobilisatsioon. Johann Laidoner saab sõjaväe ülemjuhatajaks. -
Vabadussõja algus
Nõukogude Venemaa loodab taastada endised Vene keisririigi territooriumid. Väed koondatakse Narva taha, kus algab Vabadussõda -
Narva vallutamine
Punastel on väga edukas sõja algus, millega nad vallutavad Narva linna. Moodustatakse Eesti Töörahva Kommuun. -
Briti vägede saabumine
Tänu Briti laevastikukaaderi saabumisele, suudeti takistada Tallinnas dessanti tegemist. -
Pealetung punastele
Tänu Johann Laidoneri eestvedamisele on Eesti väed hästi korraldatud, et nad saaksid punastele vastu panna. Tapa vallutatakse koos sealse raudtee sõlmjaamaga. -
Tartu vabastamine
Tänu Kuperjanovi partisanidele saadakse tagasi Tartu ning seal oleva raudtee sõlmejaama. -
Narva vabastamine
Utria rannal saabunud dessantvägedega saavad eestlased Narva tagasi. -
Asutava Kogu kokkutulek
Korraldati valimised, kus võeti vastu maaseadus. Sellega saadi luba maale kõigile neile, kes sõtta tulevad. Lisaks andis see ka suure eelise. -
Pealetung Petrogradis
Oma julgeoleku kindlustamiseks viivad eestlased sõja territooriumilt välja ning Narva juurest minnes jõutakse Petrogradi lähisteni. -
Pihka vallutamine
Eestlased vallutavad Pihkva, mille nad annavad vene valgetele. -
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun saadetakse laiali, sest Nõukogude valitsus mõistis, et ei ole võimeline Eestist sõjaliselt jagu saama. Sooviti alustada rahuläbirääkimisi. -
Period: to
Eesti Landeswehri sõjas
Lätis toimunud baltisakslaste riigipööret Eesti valitsus ei tunnistanud. Eesti ja baltisakslaste vahelisi pingeid üritati nõrgestada, kuid asjaolud viisid siiski sõjategevuseni. 23.06 toimus Võnnus lahing, mille eestlased võitsid. Sakslased andsid Riias alla. -
Rahuläbirääkimised Tartus
Tartus alustati rahuläbirääkimisi isegi kui Narvas oli sõda veel toimumas. -
Sõjategevuse lõpp
Punased üritasid veel viimasel hetkel Narvat vallutada, kuid see ei õnnestunud neil ning algas vaherahu. -
Tartu rahuleping
Eesti iseseisvus sai tunnistatud Venemaa poolt ning mõlemad riigid kirjutasid Tartu rahule alla.