220px jaan tonisson1928

Eesti ajalugu 1900-1950

By kaidiool

  • 1905. aasta revolutsioon

    1905. aasta revolutsioon
    Poliitiliste parteide tekkimine
    Konservatiivsed mõõdukad liberaalid, eesotsas Jaan Tõnissoniga asutasid Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene kadettide programmi konstitutsioonilise monarhiaga demokraatliku riigikorra kehtestamise ja Ülevenemaalise Asutava Kogu kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, et võideldakse "ainult õiguse ja seaduse abinõudega". ERE häälekandja oli ajaleht Postimees.

  • Sõjaseisukord

    1. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, kuid sellest hoolimata toimus 12.–20. detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti ka üks mõisnik. 26. detsembril kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust, paljud saadeti ka asumisele.

  • Esimene maailmasõda

    1. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1915. aastal jõudsid sakslased aga juba Riia alla ning Eestist sai Vene vägede jaoks oluline tagalaala. Seetõttu toodi maale palju vägesid; viimastel oli oluline roll 1917. aasta revolutsioonides.

  • Kultuur

    1. aasta sügisel võeti vastu Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine 4-aastane koolikohustus 9–14-aastastele lastele. 1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1937. aasta koolireformiga seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gümnaasiumini.

  • Eesti Vabariigi väljakuulutamine

    Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata.

  • Vabadussõda (1918–1920)

    Vabadussõda (1918–1920)
    Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse.Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine alles algusjärgus,ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel.

  • Majandus

    Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusstruktuuri, samuti oli Vabadussõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus peamiselt Otto Strandmani juhtimisel edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste markade asemel kasutusele stabiilsem rahaühik Eesti kroon

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    1. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi lepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jagati rahvusvahelist õigust eirates omavahel ära Ida-, Eesti läks NSV Liidu mõjusfääri.

  • Saksa okupatsioon Eestis

    Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.

  • Suvesõda

    1. juunil 1941 astus Saksamaa sõtta Nõukogude Liiduga ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased üksused. Juuliks oli pool Eestit Saksa vägede kontrolli all. Seejärel Punaarmee vastupanu siiski tugevnes, Tallinn vallutati sakslaste poolt augusti lõpus. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala sakslaste valduses, detsembriks langesid nende kätte ka kõik Lääne-Eesti saared.

  • Märtsiküüditamine

    Märtsiküüditamine oli 1949. aasta 25. märtsist kuni 28. märtsini aset leidnud Nõukogude Liidu võimude korraldatud Eesti elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaale, peamiselt Vene NFSV Siberi piirkonda ja vähesel määral Kasahhi NSV-sse.[2] See oli osa suuremast, kõiki kolme Balti riiki hõlmanud salastatud sõjalisest operatsioonist Priboi (eesti keeles 'murdlaine').