Eesti II maailmasõjas

Eesti-Saksa mittekallaletungileping

Jun 7, 1939

1. juunil sõlmivad Saksa ja Eesti välisministrid 10-aastase tähtajaga mittekallaletungilepingu.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

1. augustil allkirjastavad NSVLi ja Kolmanda Reichi välisministrid mittekallaletungilepingu. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse Euroopa huvisfäärideks, kus Eesti jääb NSVLi haardesse.

Saksa väed ründavad Poolat

Sep 1, 1939

Nädal peale MRP allkirjastamist algab Saksa vägede hävitav välkrünnak Poola vastu.

Allveelaev Orzeli põgenemine

Sep 17, 1939

1. septembril saabunud Poola allveelaev Orzel interneeritakse vastavalt rahusvahelisele õigusele, kapten viiakse haiglasse. Hooletu valve tõttu pääseb aga Orzel peale Poola ründamist NSVLi poolt põgenema.

Baaside leping

Sep 28, 1939

1. septembril sõidab Eesti diplomaat Georg Meri NSVLi sõlmima uut kaubanduslepet. Peale Orzeli põgenemise intsidenti hakkab Nõukogude Liit süüdistama Eestit sõjas oleva riigi abistamises ning nõuab Karl Selterilt luba tuua Eestisse 35000 punaväelast. Peale läbirääkimisi jäädakse 25000 punaväelaste juurde, kes pidid algselt paigutuma Paldiskisse, Saaremaale ja Hiiumaale.

Päts nimetab Uluotsa peaministriks

Oct 12, 1939

Nõukogude Liidu survel nimetab Päts Eenpalu asemel peaministriks Uluotsa, kellest saab Eesti viimane seaduslik peaminister enne Barbarust.

Baltisakslaste ümberasustamine (Umsiedlung)

Oct 18, 1939

MRP salaprotokollides lubab NSVL baltisakslastel naasta kodumaale, tegelikult koloniseeritakse nendega Poola alad. Esimene alus baltisakslastega lahkub Tallinnast 18. oktoobril.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Peale Soome keeldumist oma riigipiiri muuta ning punavägesid sisse lasta lavastab NSVL oma väeosade rünnaku Soome poolt. Seejärel katkestatakse mittekallaletungileping ning Nõukogude Liit tungib Soomele 30. novembril kallale. Soomet pommitama saadetakse ka lennukeid Tallinnast.

Narva diktaat

Jun 17, 1940

1. juunil esitab Nõukogude Liit uue ultimaatumi täiendavate vägede sisse toomiseks. Järgmisel päeval allkirjastab Laidoner protokolli, mis lubab täiendavad punaväed Eesti territooriumile, sõjaliselt tähtsate objektide üle võtmise ning Kaitseliidu desarmeerimise. Üksused sisenevad tegelikult juba enne allkirja andmist. Eesti okupeeritakse vastupanuta.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Juba Narva diktaadis nõuab Nõukogude Liidu valitsus "Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude – Eesti pakti ausalt ellu viia." Andrei Ždanovi saabumisel Tallinna kutsutakse uue valitsuse kandidaadid tema juurde ning 21. juunil nimetatakse ametisse Johannes Varese valitsus. Sellele eelnevad tsiviilriietes punaväelaste ja hirmutatud tööliste protestid "klikivalitsuse" kukutamise poolt.

Raua tänava lahing

Jun 21, 1940

Juunipöörde ajal üritavad Eestisse toodud tööliste salgad üle võtta strateegilisi punkte. 21. Algkooli paigutatud Sidepataljon keeldub relvi loovutamast ning nende pihta avatakse tuli. Lõpuks otsustavad kaitseväelased alistuda ning koolohoone rüüstatakse.

II Riigivolikogu valimised

Jul 14, 1940

14.-15. juulil toimuvad erakorralised Riigivolikogu valimised, kus kandideerivad ainult Töötava Rahva Liidu kandidaadid. Valimiste osalusprotsendiks väidetakse olevat 81,6% ja poolthäälte osakaaluks 92,9%.

Eesti arvamine Nõukogude Liidu koosseisu

Aug 6, 1940

II Riigivolikogu esitab 22. juunil Nõukogude Liidule palve võtta Eesti vastu NSVLi koosseisu. 6. augustil otsustab Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldada ning Eesti arvatakse NSVLi koosseisu.

Vabadussõja monumentide hävitamine

Sep 23, 1940

1. aasta septembris hakkab Nõukogude võim hävitama Vabadussõja monumente. Esimesena viiakse 23. septembril ära Reaali poiss.

Rahareform

Nov 1, 1940

1. aasta novembris ühendatakse ENSV rahasüsteem NSVLi omaga, kroonilt minnakse üle rublale.

Juuniküüditamine

Jun 14, 1941

1. juunil küüditati Eestist 10000-11000 inimest, sama toimus ka Lätis ja Leedus. Peamiselt küüditati endisi ühiskonnategelasi, nende peresid, maaomanikke, sõjaväelasi, ärimehi jt. Sellele järgnes juuliküüditamine, mille käigus viidi Eesti saartelt ära umbes 1200 inimest.

Hävituspataljonid

Jun 26, 1941

1. juunil moodustatakse Eesti maakondades Saksa vägede ja metsavendade vastu võitlemiseks 13 hävituspataljoni. Nende eesmärgiks on teostada Stalini ideoloogiat, et jätta vaenlasele vaid põletatud maa.

1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon

Jul 2, 1941

1. aastal sundmobiliseeritakse Eestis suve jooksul umb. 50000 meest, kellest 32000-33000 viiakse NSVLi tagalasse. Enamus peab tegema sunnitööd, hukkunute arvuks hinnatakse 7000-12000 meest.

Nõukogude Liidu ründamine

Jul 22, 1941

1. juunil alustab Komas Reich sõjategevust Idarindel, rünnates Nõukogude Liitu.

Suvesõda

Jul 22, 1941

1. juulil asub Kolmas Reich Idarindel Nõukoukogude Liidu vastu rünnakule. Samal ajal on metsavendadest moodustunud Omakaitse, mis võitleb hävituspataljonidega. 7. augustil lõikavad Eestisse jõudnud Saksa korpused ära punavägede taganemistee Narva poole. Edasi liigutakse Tallinna peale, mis 28. augustil hõivatakse. 21. oktoobril alistatakse viimased NSVLi üksused saartel, vangi langeb üle 15000 punaväelase. Eestist evakueeritakse Venemaale suurem osa riigiarhiivist.

Saksa okupatsioon Eestis

Oct 21, 1941

1. oktoobril alanud Saksa okupatsiooni ajal valitsevad Eestis enne 20.06.1940 kehtinud seadused, riiki juhib kindralkomissariaat koos Eesti Omavalitsusega Hjalmar Mäe juhtimisel. Hukatakse 1000 Eestisse jäänud juuti ning 8000 Nõukogude võimuga koostöös süüdistatavat inimest. Eestisse tuuakse umbes 45000 sõjavangi, kes töötavad põlevkivikaevandustes jm rasketel töödel.

Eestlased Kolmanda Reichi relvajõududes

Aug 28, 1942

1. augustil 1942 moodustatakse Relva SSi alluvuses Eesti Leegion, mis koosneb kolmest pataljonist, pioneeri-, tankitõrje- ja suurtükikompaniist. Kokku kuulutatakse välja üldmobilisatsioon kõigile meestele vanuses 17-40. Viimase suurema teate teeb raadio teel Jüri Uluots, kelle kutsel läheb rindele 20. Eesti SS-diviis.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

1. märtsil pommitatakse Tallinn maatasa, tugevalt saavad kannatada ka Narva ja Pärnu, mida ei ehitatagi endisena üles.

Sinimägede lahingud

Jul 26, 1944

Narvast edasi tunginud Nõukogude väed peatatakse Sinimägedel, kus 7. juulist 10. augustini toimuvad lahingud Narwa armeegrupi ja Leningradi rinde vahel. Punaväed ei suuda ülekaalust hoolimata kaitsest läbi murda ning asuvad augustis pealetungile lõunast, mis osutub ka edukaks.

Suur põgenemine

Sep 1, 1944

1. aasta hilissuvel ja sügisel põgeneb pealetungiva punaväe eest kokku umbes 80000 eestlast. Peamiselt põgenetakse Rootsi, Saksamaale ja Soome. Saksamaale emigreerutakse suurtel transpordialustel, Soome ja Rootsi väiksematel paatidel.

Saksa vägede taandumine

Sep 17, 1944

1. septembril taanduvad Saksa väed Eestist, kokku põgenes Saksamaale umbes 40000 eestlast.

Otto Tiefi valitsus

Sep 18, 1944

Sakslaste põgenedes nimetab presidendi kohusetäitja Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega soovitakse näidata, et Nõukogude Liit okupeerib iseseisva riigi. Valitsus jõuab välja anda ka oma esimesed käskkirjad, Pika Hermanni torni tõmmatakse Eesti riigilipp ning üritatakse korraldada Tallinna kaitset. Enamik valitsusest arreteeritakse, pääsevad Johannes Klesment, Rudolf Penno ja Jüri Uluots.

Tallinna okupeerimine

Sep 22, 1944

1. septembril, mõned tunnid peale valitsuse lahkumist, jõuavad Tallinna laskurkorpused. Sellega lõpeb Eesti jaoks II maailmasõda.