-
Alfred Neuland, Tõstmine
Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga – 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Belgia Louis Williquet sai hõbeda 17,5 kilo nõrgema tulemusega. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali. -
Eduard Pütsep, Kreeka-Rooma maadlus
-
Voldemar Väli, Kreeka-Rooma maadlus
Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare – 13. aprill 1997 Stockholm) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Klubi: Tallinna Sport. Elukutselt kraanajuht Tallinna sadamas. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matši, millest võitis üle 90%. -
Osvald Käpp, Vabamaadlus
Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn – 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus. Ta tuli 5 korda Eesti, 3 korda Põhja-Ameerika ja 2 korda USA meistriks. Klubi: Tallinna Kalev, aastast 1929 Metropolitan A.A.U. Sportimist alustas ta 1920 NMKÜ-s. Esialgu harrastas ta riistvõimlemist ja korvpalli. Maadlema hakkas ta 1923 Kalevi kursustel.[1] Käpp oli 173 cm pikk. Tavaline kaal 70kg -
Kristjan Palusalu, Vabamaadlus, Kreeka-Rooma maadlus
-
Johannes Kotkas, Kreeka-Rooma maadlus
Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 Kodijärve vald, Tartumaa – 8. mai 1998 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1952. aastal Helsingis Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, aastatel 1938, 1939 ja 1947 Euroopa meister, maailmameistrivõistluste hõbemedalisaaja 1953. aastal, maailma karika võitja 1956. aastal, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), vabariikliku (1950) -
Ants Antson, Kiiruisutamine
Ants Antson (11. november 1938 Tallinn – 31. oktoober 2015) oli eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4.27,3. Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja pälvis Oscar Mathiseni auhinna. -
Svetlana Tširkova, Vehklemine
Svetlana Tširkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener.- aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi.
-
Jüri Tarmak, Kergejõustik
Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Võistlustel esindas Nõukogude Liidu koondist. Ta lõpetas aastal 1965 Tallinna 10. Keskkooli. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. -
Jaan Talts, Tõstmine
Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali.
Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali.
Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali.
1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. -
Svetlana Tširkova, Vehklemine
Svetlana Tširkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener.- aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi.
-
Aavo Pikkuus, Jalgrattasport
Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Aastatel 1972–1981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli Tšukanov, Valeri Tšaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tšaplõgin -
Jaak Uudmäe, Kergejõustik
Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. -
Ivar Stukolkin, Ujumine
Ivar Stukolkin (sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas) on eesti ja Nõukogude Liidu ujuja.- aasta suveolümpiamängudel sai ta Nõukogude Liidu eest võisteldes kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises.
- aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises.
- aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks.
-
Mait Riisman, Veepall
Mait Riisman (sündinud 23. septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine NSV Liidu veepallur, olümpiavõitja. Veepalli hakkas ta mängima aastal 1966. aastal Tallinna Kalevis. -
Viljar Loor, Võrkpall
Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu – 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratšov, Nõukogude Liidu koondises Vjatšeslav Platonov ja Juri Tšesnokov.[1] -
Tiit Sokk, Korvpall
Tiit Sokk (sündinud 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta lõpetas aastal 1983 Tallinna Spordiinternaatkooli ja õppis aastatel 1983–1984 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti korvpallikoondise peatreenerina. -
Erika Salumäe, Jalgrattasport
Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu[2] ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). -
Erki Nool, Kergejõustik
Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti poliitik ja endine kergejõustiklane (kümnevõistleja). 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Nool on Tallinna linnavolikogu liige. Ta oli 2003. aastast Isamaaliidu ja seejärel kuni 2015. aasta lõpuni Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Ta oli XI ja XII Riigikogu liige.[1]- aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli.
- aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik.
-
Andrus Veerpalu, Murdmaasuusatamine
Andrus Veerpalu (sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3,4 medalit.- veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest.[1] 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu.
-
Kristina Šmigun, Murdmaasuusatamine
Kristina Šmigun-Vähi [krist'iina šmig'unn] (kuni 2007 Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusataja, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumi. Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parima kohana 10 km vabastiilis saadud 27. koht. -
Kristina Šmigun, Murdmaasuusatamine
Kristina Šmigun-Vähi [krist'iina šmig'unn] (kuni 2007 Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusataja, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumi. Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parima kohana 10 km vabastiilis saadud 27. koht. -
Gerd Kanter, Kergejõustik kettaheide
Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala Põhikoolis. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis, seejärel õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimise eriala ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
