Eesti Teises maailmasõjas

Mittekallaletungileping Hitleri Saksamaa ja NSVL vahel

Aug 23, 1939

Teise nimega tuntud Molotov-Ribbentropi pakt (MRP), mille ühes salajases lisprotokollis jagati Ida-Euroopa NSVL ja Hitleri Saksamaa vahel ära. Venemaa sai endale vana Liivimaa, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia; Saksamaa sai Leedu ja ülejäänud Poola alad.

Allveelaev Orzełi intsident

Sep 18, 1939

1. septembril sisenes Tallinna sadamasse Poola mereväe allveelaev Orzeł. Kuna Eesti oli ennast neutraalseks kuulutaud, arreteeriti sõjavägi ning allveelaeva paigutati kaitseväelased. Sellegipoolest õnnestus allveelaeval ning tema meeskonnal Tallinnast 18. septembril põgeneda. Just seda sündmust kasutaski NSVL EV ultimaatumi esitamiseks (baaside leping).

Baaside- ja kaubandusleping

Sep 28, 1939

Algselt kutsuti Eesti Vabariigi välisminister Moskvasse kaubandusleppela allakirjutama, kuid sinna jõudes nõuti Seltserit, et too kirjutaks alla vastastikuse abistamise paktile. Selles lepingus seisnes, et NSVL on õigus paigutada oma baase ja sõdureid Eesti Vabariigi territooriumile. Juhuks, kui lepingust oleks keeldutud, oli Eesti piirile koondatud 130 000 sõduriline armee. Eestil oli tol ajal vastu panna vaid 13 000 sõdurit. Suuremahulise sõja vältimiseks nõustuti lepingut allkirjastama.

Jüri Uluots

Oct 12, 1939

EV viimane peaminister, kes ka pärast Eesti okupeerimist tegutses Rootsis eksiilpresidendina. Ta asendas ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse ning täitis oma surmani presidendi kohustusi (1940-1945).

Umsiedlung

Period: Oct 18, 1939 to Dec 14, 1939

1. oktoobril mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad sakslased paigutatakse Isamaale ümber. Sellele järgneva 7. kuuga lahkuski Eestist pea 13 000 baltisakslast. Emigreerunud sakslased paigutati okupeeritud Poola aladele. Eest majandus ja välispoliitika sai tugevalt kannatada.

Jätk baaside leppele

Oct 28, 1939

Lisabaaside ja lennuväljade rajamise järgselt oli Eesti Vabariigi poliitiline sõltumatus peaaegu kadunud ning kõik tema poliitlised otsused olid mõjutataud NSVL.

Jätk Talvesõjale

Period: Nov 30, 1939 to Mar 13, 1940

Kuigi Eesti oli ennast "neutraalseks" kuulutanud, pommitasid Kehra lenuväljalt õhkutõusnud NSVL pommitjad Soome kagu- ja lõunapoolseid linnu. See-eest käisid paljud eestlased soomlastel salaja abiks ning Eesti luure andis Soome Luure Keskstaabile infot punaste kohta.

Talvesõda

Period: Nov 30, 1939 to Mar 13, 1940

Soome lükkas NSVL ultimaatumi tagasi ning selle tulemusena ületas NSVL sõjavägi 30. novembril Soome piire. Ega seda muidugi otseselt tehtud. Korraldati Stalini käsul pettemanööver: tulistati oma vägesid suurtükkidega, et jätta mulje, justkui Soomlased oleks Manilas asunud NSVL sõdureid tulistanud. Sõja puhkedes oli NSVL sõdurite ja süjatehnika poolest suures ülekaalus: 1 000 000 sõdurit, u. 3000 tanki ja 3800 lennukit. Soomel oli kõigest 300 000 sõdurit, 50 tanki ja 130 lennukit.

Eesti ja Läti okupeerimine

Jun 16, 1940

Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, millega nõuti 100 000 punaväelase sisenemist riiki ning nõukogude meelset valitsust. Eesti ja Läti võtsid pakkumise vastu, kuna sõjaline vastupanu tundus võimatuna, Soome keeldus.

Nukkvalitsuse ametisse nimetamine

Jun 21, 1940

Moodustati Eesti kultuuritegelastest koosnev nukkvalitus, kus alguses polnud ühtegi parteilast ega kommunisti. Valitsust hakati nimetama kirjanikust peaministri järgi - Vares-Barbaruse valitsuseks. Valimiste eel korraldati NSVL poolt meeleavaldus, kus peamised osalised olid tsiviilriietes sõdurid.

Parlamendi valimised

Jul 21, 1940

Nõukogude eestvedamisel toimuvad 14.-15. juulil parlamendivalimised. Kuid tegemist oli nukuparlamendiga - kõik teised kandidaadid olid valimisnimekirjast eemaldatud.

Eesti annekteerimine

Aug 5, 1940

NSVL liitis EV (nüüdseks ümbernimetatud ENSV) Nõukogude Sotsialistlikku Vabariikide Liitu, mis tähistas EV lõppu.

NSVL okupatsioon Eestis

Period: Aug 6, 1940 to Jul 7, 1941

Balti riigid sovetiseeriti- majandus riigistati, maareform - jõukamate talude maad uusmaasaajatele, tõusid palgad, sotsiaalabi paranes, kaupade hinnad kallinesid, poodides tekkis defitsiit, tsensuur, piiratud kodanikuvabadused, poliitilised repressioonid - vangilaangrid, hukkamised NSV kriminaalkoodeksi järgi.

Juuniküüditamine

Jun 15, 1941

Eelkõige küüditati EV valitsuses töötanud ohvitsere ja ametnikke ning nende peresid. Kuid samuti küüditati ka rikkaid talu- ja mõisaomanikke. See on üks suurimaid kuritegusid, mida NSVL on toime pannud.

Jätkusõda

Period: Jun 25, 1941 to Sep 19, 1944

Jätk Talvesõjale Soome ja NSVL vahel. Soome polnud rahul Moskva rahulepinguga ega NSVL uute nõudmistega, seega sõlmis ta leppe Saksamaaga ning proovis enne äraantud Karjala territooriumit tagasi võtta. See ebaõnnestus ning Soome pidi NSVL hüvitama kõik sõjakahjud.

Natsi Saksamaa okupatsioon Eestis

Period: Aug 28, 1941 to Sep 18, 1944

Massilised juutide hukkamised Kalevi-Liival ja Kloogal, iseseisvust ei taastatud, võimu teostas kindralkomissaar Karl-Siegmund Litzmann, kes oli Eesti Omavalitsus eesotas määranud Hiljar Mäe. Lubati tegutseda metsavendade üksustele tugineval Omakaitsel.
1942. kuulutati välja SS-i kuuluva Eesti Leegioni loomine ning sundmobilisatsioon. Paljud, kes liituda ei tahtnud, põgenesid Soome ja neid hakati kutsuma Soomepoisteks.

Üldmobilisatsioon

Feb 1, 1944

Jüri Uluots kuulutab välja üldmobilsatsiooni Punaarmee vastu. See kukub läbi.

Punaarmee pealetung

Feb 2, 1944

Leningradi blokki lõppemise järgselt tungib Nõukogude armee Narva ning Pihkva kaudu Eestisse (kaks rinnet: Idarinna ja Lõunarinne). Mitme kuu vältel peetakse Sinimägedes lahinguid ning Eesti SS-diviiside taganedes peetakse üks verisemaid lahinguid eestis - Porkuni lahing.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale, Narvale, Tartule, Pärnule. Hukkus ligi 750 inimest, peavarjuta jäi 20 000. Narva linn hävis täelikult ning suur osa Tartu puumajadest põles maha. Tallinna pommitamises hävis suur osa vanalinnast ning ka Estonia teater, kus pommitamise ajal mängis "Kratt".

Iseseisvuse väljakuulutamiskatse

Sep 18, 1944

Jüri Uluotsa pooldajad koostöös mässumeelsete Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmetega otsustavad proovida välja kuulutada uus iseseisvus. Oodatakse õiget momenti, milleks valitakse 18. september, kui Saksa väed on asunud Eestist taganema, ent Punaarmee pole veel Tallinnat vallutanud. Kuulutatakse välja Vabariigi Valitsus, aga iseseisvumist proovitakse teostada diplomaatiliste sidemete kaudu välismaalt. See ei õnnestu ning valitsus arreteeritakse.

Tallinn langeb

Sep 22, 1944

Berliinis otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta ning taganeda, sest Punaarmee on maasilla Saksamaa ja Baltiriikide vahelt ära lõiganud ning Läänerinde pealetung sundis Saksamaad taganema. Seetõttu murrab Punaarmee end suurema vaevata Lõuna-Eestist läbi ning asuvad otseteed Tallinna poole, mille nad vallutavad 22. septembril.

Teise maailmasõja lõpp

Sep 2, 1945