Prodel. I MS, VABADUSSÕDA ja II MS.

By annabel prodel

  • atendaat Austria-Ungari troonipärijale

    ehk I MS eeldus. SERBIA tegi ning oli mestis venemaaga

  • SAKSAMAA kuulutab VENEMAALE sõja

    1. August saksamaa kuulutab venemaale sõja. Saksamaa kuulutab sõja ka prantsusmaale (üle belgia alade). Belgia sõber on inglismaa ja nemad kuulutavad ka saksamaale sõja. Venemaal hakatakse umbusaldama baltisakslaseid. Venemaa valmistub sõjaks (laevatehased, sadamad, merekindluse süsteem, 100 000 meest eesti aladele)
  • Period: to

    Riia juures rindejoon kaks aastat

    1. A saksamaa murrab idarinde ja riia juurde jääb rindejoon kaheks aastaks. Eesti kaudu liiguvad põgenikud. Sakslased murravad liivi lahte aga venemaa viib asjad eesti aladelt minema. Kõikides riikides on rahutused ja rahvas tahab sõja lõppu

  • VEEBRUARI REVOLUTSIOON

    1. aasta alguseks oli vene sõjavägi kokkukukkunud (varud otsas). umusaldati valitsust ja räägiti keeisri kukutamisest. Veebruarirevolutsioon- inimestel on mõõt täis ja spontaanselt rahvas koguneb. Sõjavägi läks rahva poolele üle. tuleb uus valitsus, sen ajutine. tsaar astub tagasi, venemaast saab vabariik. Nädal hiljem, 3. märts eestis. Kujunevad sõjaväes ja firmades nõukogud. toimuvad suured kogunemised, vabastatakse vangid. Koostatakse autonoomia eelnõu.

  • Eestlaste demonstratsioonid venemaal

    Eesti vabariiklaste liit petrogradis 26 märts - nõutakse autonoomsust suure demostratsiooniga. tulemuseks oli eestimaa ja liivimaa kubermangude liitmine üheks. ametisse seati Jaan Poska, maanõukogu ja maavalitsus.

  • maapäev tuleb kokku

    ajutine maanõukogu ehk maapäev koguneb estonias. Enamlased ei toeta eesti iseseisvust ja maapäeva aga nad sai kõige rohkem hääli.

  • OKTOOBRIREVOLUTSIOON

    Venemaa ajutine valitsus on kaotanud iseseisvuse ja punased tahavad võimu haarata (bolševikud). Neil olid relvastatud üksused- punakaartlased. Lenin loob nõukogude liidu ja nad pole volitatud ehk tekib riigipööre oktoobris. 25 okt petrogadis. Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt viivad eestis läbi. Poska annab kingissepale võimu üle. Olukord on väga keeruline, sest mitte keegi ei saa aru, et kes on võimul.

  • Maanõukogu kogunemine pärast oktoobrirevolutsiooni

    Maanõukogu koguneb mõne aja pärast edasi Toompeal- Eestis kehtivad ainult maanõukogu kinnitatud seadused ja saadavad välja välisdelegatsiooni pariisi. Maapäev ei ole nõus bolševike võimuga, sest mitte keegi pole punaseid volitanud. November 1917 siis hakatakse tegelema et lüüa lahku venemaast. See on see poole tunnine koosolek. Punased peksid nad füüsiliselt välja.
  • Period: to

    Manifesti ettelugemine

    koostatakse manifest. Vilms, päts ja rei?. 23. Veebruar loeti see esimest korda välja pärnus. 24. Veebruar kuulutati välja tallinnas, realkooli trepilt. Punased põgenesid laevadega petrogadi. Viivad ära vene laevastiku.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    sakslased ajutist valitsust ei tunnista ja algab saksa okupatsioon. Eestis kehtestatakse saksa kord ja keel. igapäeva asju kohapeal aeti baltisakslastega. Päts arreteeritakse ja saadetakse eestist ära. Ülejäänud tegelased lähevad põranda alla. Ühendatud Balti hertsogiriik- Võim kuulus saksa keisrile aga otsuseid tegid baltisakslased. Balti maanõukogus olid eestlased väheste kohtadega esidnatud. tsensuur oli kehtestatud era kirjavahetustele ja ajalehtedele, tegeles salapolitsei.

  • Bresti- Litovski rahuleping

    selle lepinguga lubas nõukogude liit astuda esimeset maailmasõjast välja ning antakse ära eesti, läti, soome, ukraina, leedu ja Poola maad. Punastel ei olnud enam jõudu et vastu panna.
  • Period: to

    algab sõjategevus Narva all

    1. Nov punased ründavad narvat. Saksa väed löövad nad tagasi. Eesti otsustab sõtta minna ja hakkab sõjaväge koguma. 28 jõuavad esimesed eestlased narva alla ja hakkavad võitlema ehk Narva Joala lahing. Meie eest sõdivad vabatahtlikud seltsid (õpilased). Pmst kodusõda sest ühel pool on punased eestlased ja teisel pool valged.

  • Vabadussõja algus

  • Period: to

    Eesti Töörahva Kommuun Narvas

    Venelased jõuavad pmst tallinna alla kuni kehrani ja edasi punased ei saa. ETK näol on tegemist punaste kasuks talitava "Iseseisva"eesti nõukogude liiduga. Punane terror- murendab rahva hoiakuid nende vastu. Tapetakse meeletult inimesi ja ei anna rahvale maad. Mida rohkem punased poliitikat teevad seda vihasemaks saab rahvas. Lõpuks viiakse suur osa üksustest siit ära.

  • Eesti sõjaväe ülesehitamine/ sundmobilisatsioon

    Laidoner tuleb sõjaväe juhatajaks, talle on abiks Soots. Kuulutatakse välja sundmobilisatsioon. Tehakse vabatahtlike pataljonid. Hakatakse taotlema välisabi inglismaalt ja antaadilt- saadakse relvad ja riided. Britid kaitsevad merelt (maale ei tule). Pitka saab kaks punaste laeva ja loob eesti laevastiku, kokku kolm laeva (kasutatakse efektiivselt). Soomusrongide rajamine- liikuvad kindlused (Nendega võidetakse sõda)+ Soomusautod. Soome saatis abi.

  • Valged peatavad punased kehra all

  • valged Pealetungile

    laidoneri käsul. Sõidetakse rongiga ja vabastatakse linnad. Saadakse ka tapa mis on oluline sidepunkt.

  • vabastatakse tartu

    soomusrongidega

  • vabastatakse Narva

    tänu Pitka laevadega, kuna punased lasid raudteed õhku.

  • Paju lahing

    Punased on valgas kuna seal on tähtis raudteesõlm- vaja vabastada paju mõis. Paju lahing oli kõige ohvriterohkem. Kui mõis kätte saad siis tapetakse kõik punased. kuperjanov saab surma. Valgast liigutakse võru ja petseri poole ja eesti jääbki vabaks. Sõda kestab kuni järgmise aastani aga siis tegeletakse piiride kaitsmisega.

  • asutava kogu valimised

    Esimesed täis demokraatlikud valimised. Valimised viidi läbi valdades ja rindel. Kandideerivad parteid oma nimekirjadega. Tööerakond lubab et mõisa maa antakse talupoegadele. 23.aprill Estonias. Lubatakse kõigile maad, kes sõtta tulevad ja sellega loeti vAbadussõda võidetuks sest rahvas tahtis maad- maaseadus. Ja põhiseadus. Need valmistati valimistel ette. Valimistel said kõige rohkem vasakpoolsed hääli. Valitsusjuhiks said Strandman ja Rei viivad vabadussõja lõpuni.
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Suundutakse läti poole, pihkva ja peterburi. Lätlastel polnud enam maad ega sõjaväge. Pealetung on väga edukas. Põhja lätis kohtusid lätlased ja sakslased (tegid riigipöörde). Eestlased ei lähe läti aladelt välja seega puhkeb uus sõda. Baltisakslased unistaid oma maas ja balti hertsogi riigist. Põrkusid eesti üksustega võnnu all. Sekkuvad inglased kes ei toeta valgete omavahelist sõda. Sõlmiti vaherahu mis ei pidanud.
  • Period: to

    Võnnu lahing (Landeswehri sõjas)

    19.-23-juuni 1919 võnnu lahing. Eestlased tungisid kuni riiani ja võim anti tagasi läti ajutisele valitsusele.

  • 1919 Sügis: läbirääkimised

    1. Sügis: eesti töörahva kommuun lõpetab oma tegevuse ja nõukogude liit teeb ettepaneku rahuläbirääkimisteks. Andaat on läbirääkimiste vastu seega need katkestati. Oktoober viiakse peterburist ründejoon narva ja valged venelased sõjavägi laguneb kokku. Lahingud keskenduvad narva joonele.
  • Period: to

    TARTU RAHULÄBIRÄÄKIMISED

    Piiriläbirääkimised. Kuni läbirääkimised jätkuvad tartus, käib sõjategevus edasi. Venelased sõlmivad lõpuks iga hinna eest rahu. 3. Jaanuar hakkab kehtima relvarahu. Edasi räägiti majandusküsimustest- eestlastel läks väga hästi. NSV peab tunnistama et eestlastel ei ole nende eest võlgu. Eesti saab osa venemaa kullafondist. Venemaa loobub igaveseks suverääni õigustest eesti üle. Eesti suveräänsuse kinnitus 2. Veebruar 1920. Sellega on vabadussõda lõppenud ja eesti vabadus kinnitatud.

  • Molotovi ribbentropi pakt

    saksamaa ja venemaa mittekallaletungileping. Jagasid maad omavahel ära salaprotokolliga. Mõlemad maad hakkavad sõjas võtma neid riike, mis algselt kokku lepiti omavahel. Salaprotogollile järgnesid kaubanduslepped jne millega nad toetasid üksteist.
  • Period: to

    Poola vallutamine, Maailmasõja algus

    1. Sept läks sõda lahti: saksamaa ründas poolat. Eestil olid poolaga head suhted, nende allveelaev oli eestis. Eesti kuulutas ennast neutraalseks: pead hoolitsema selle eest et nende aladel ei toimu sõjategevuseks valmistumist. 17. Sept ründab NSV teiselt poolt ja poola keskel saadi sakslastega kokku, et teha paraad. 28. Sept pole poolat enam olemas.

  • Baaside perioodi algus

    Allveelaev ORZEL põgeneb eestist koos eesti meestega ja sp hakkab NSV eestit süüdistama. Kaubanduslepet minnakse moskvasse uuendama. NSV nõuab vastastikkust abistamise lepet. 28. September lubab eesti baasid luua ehk BAASIDEPERIOOD. Toovad sisse 25000 meest. Baltisakslaste ümberasustamine eestist ja lätist 18.okt 1939.
    Kaarel Eenpalu asemel nimetatakse Jüri Uluots peaministriks, et näidata NSVle ustavust. NSV oli lubanud et riiigikorraldust ei hakata muutma.
  • Period: to

    soomlaste talvesõda

    Kuna soome keeldus vastastikkuse abistamise leppest siis Nsv ründas. (Nsv nõudis leppega alasid ka tagasi, mida soome ei tahtnud anda). Kõik toetasid soomet aga appi ei jõutud. Arvati et soome on lihtne saada aga ei. Siis hakati eesti lennujaamadelt soomet pommitama, eestis ei suudetud seda ära hoida. Soome saavutas tõrje võidu ja säilitas iseseisvuse.

  • 1940 algus Saksamaa jaoks

    1. Algab sellega et saksamaa läheb pealetungile meeletu kiirusega. Ehmatavad sellega ära NSV liidu. Aprillis saadi Taani, edasi Norra kuhu jäädi pidama. Norrale mindi appi aga kaotati. Norra kuningas ja valitsus lahkus inglismaale. 10. Mai saab löögi Belgia. Sakslased hakkasid võtma Prantsusmaad ja said kätte kahe nädalaga. Pariis jäeti maha ja kuulutati suvaliseks linnaks vms.

  • NSV OKUPATSIOON

    1. Juuni 1940 esitati ultimaatum, et me laseks 100 000 meest oma riiki. Nõutakse eestile uut valitsust. Laidoner läheb narva aga NSV on tulnud juba üle piiri. 17. Juuni hakkab okupatsioon ehk NSV väed valguvad üle piiri. Laidonerilt nõutakse igast asju Narva diktaadiga: relvad, maa, majad jne. Siin vormistas seda Andrei Ždanov kes on eriesindaja. Ždanov nõuab Pätsilt uut valitsust ja esitab talle nimekirja.

  • Juunipööre

    JUUNIPÖÖRE ehk töörahva revolutsioon nn. Päts nimetab uue valitsuse ametisse. Nad on kummalised pahempoolsed inimesed aga mitte kommunistid. Juhiks saab kirjanik ja arst j.Vares kes ei olnud varem poliitikaga tegelenud. tegu on NSV nukkudega. Nõukogude liiduga tuleb sisse NKVD, inimesed hakkavad kaduma ja algab arreteerimine.

  • Eesti vastuvõtmine NSV liitu

    1eesti riiki pole enam olemas sest eesti on võetud vastu nõukogude liitu. ENSV konstitutsioonis on kirjas et kommunistlikult parteil on peavõim. võim kuulub Eesti kommunistlikule bolševistlike parteile. Rahvakomisaride nõukogu ehk minister on johannes lauristin. Ülemnõukogu esimees johannes vares. Natsionaliseerimine. Talud on ainult 30 hektarit. Tekib defitsiit, poest kaovad kaubad ära. Ajalehed pannase kinni ja tuleb tsensuur.

  • Küüditamine

    küüditatakse naised ja lapsed sest mehed on juba ära viidud. Tagasi ei tulnud sealt väga kedagi. Süüa polnud ja teine sõda tuleb peale. Esimene aasta oli nõukogude aastate kõige hullem

  • Saksamaa ründab NSV liitu

    Stalin oli shokis ja kuni kolmanda juulini vaikis. Siis tuleb korraldus rakendada "põletatud maade süsteem" ehk kõik maha jäetud asjad lastakse õhku. Eesti ei ole sakslastele huvitav, leningradile tungitakse kiiresti peale.

  • Sakslaste eelüksused tulevad üle eesti piiri

    1941 suve kutsutakse suvesõjaks. Eesti kaitseväelased olid liidetud punaarmeega aga neid ei lasta rindele, sest nad on ebausaldusväärsed

  • eesti omavalitsuse moodustamine

    riias luuakse eesti omavalitsus aga see on lihtsalt käepikendus. Tal ei ole võimu, lihtsalt kohalikega suhtlemiseks. Hjalmar mäe oli esimees. NSV jättis Karl säre siia korraldama ja ta lasti koos oma seltskonnaga maha. Juudid ja mustlased lasti kõik kohe maha.
    Majandus allutati saksamaa huvidele. Saksamaal on vaja toiduaineid, pannakse müüginormid peale. Natsionaliseeritud varasid tagasi ei antud. Põlevkivitööstus laiendatakse.

  • täienenud saksa väed tulevad üle piiri

    10 august suruvad sakslased rannikuni välja. 28 august on sakslased tallinnas.
    Venelased moodustavad hävituspataljonid. Nsv kuulutas välja mobilisatsioon punaarmeesse. Kujunevad välja metsavennad. Otsitakse üles ära peidetud relvad ja hakatakse võitlema hävituspataljonide vatsu “me peame kaitsma oma talusid ja maad”, nad ootasid sakslasi ja pidasid kuni nende tulekuni vastu.

  • Eesti vabariigi rahvuskomitee

    rahvuskomitee loodab sellisele dokumendile nagu Atlandi Harta. Sõda ajal toimunud piiridemuutusi ei tunnistata, venemaa oli ka sellele alla kirjutanud. Sakslased pidasid seda saksa vastaseks tegevuseks. Sakslased arreteerisid need poliitikud ja panid ta vangi. Meie tahame deklareerida et olime okupeeritud ja tahame nüüd taastada oma vabaduse.

  • Märtsi pommitamine

    Märtsi pommitamine Tallinnas. 12 märts 1944. Tartus, narvas jne. Narva oli rindelinn ja see sõideti buldooseritega maatasa ja midagi ei taastatud. Sama pärnuga. Tartu oli ka rindelinn.

    Polnud vett millega kustutada aga puumajad põlesid ära. Eesmärk oli lihtsalt saksa tagalad hävitada. Vaenlased pommitasid saksa alasid üle euroopa.

  • Soome rahuleping NSVga

  • Sakslaste lahkumine eestist

    Septembris on otsustav pealetung: eesti mehed võitlesid eestlaste vastu. Sakslased ei taha vangi jääda ehk eesti jäetakse maha. rahvuskomitee kasutab selle ära ja moodustab tallinnas valitsuse. Valitsust juhatab Otto Tief. kõige kõrgem poliitik on jüri uluots kes saab presidendi kohustused. Pikas hermanis on eesti lipp. Eesti teedel on suured põgenemised tallinnasse et sõita eestist minema. Valitsus läheb haapsallu aga kohale jõuab ainult uluots. Tief läheb punaarmee vangi.

  • Sõja lõpp eesti jaoks

    1. September jõuavad laskurkorpused tallinna ja eesti lipp võetakse alla. Eesmärk oli näidata järjepidevust edaspidisteks ettevõtmisteks. Sellega on eesti jaoks teine maailmasõda lõppenud.