-
Period: to
Eesti Vabariik
-
Vabadussõja algus
Punaarmee ründab Narvat, Saksa väed asuvad lahkuma ning neile järgnevad Eesti üksused. -
ETK väljakuulutamine
Punaarmee tungib Narvasse ja kuulutatakse vällja Eesti Töörahva Kommuun. -
Rahvaväe vastupealetung
Punaarmee pealetung pannakse peamiselt soomusrongide abil seisma -
Asutava Kogu kokkutulek
Kuulutab välja seadused, mis otsustavad Vabadussõja käigu: maaseadus (Vabadussõjas osalejad saavad maad) ja põhiseadus (võetakse vastu 1920) -
Period: to
Landeswehri sõda
Eesti väed võidavad erakordse sõjavaimustusega Rüdiger von der Goltzi juhitud baltisakslastest koosnevat üksust. -
Rahvaväe üksused marsivad Võnnu linna
Pärast nelja päeva lahinguid saavad sakslased korralduse taanduda ning Rahvavägi marsib lahinguteta sisse Võnnu linna -
Rahukõnelused algavad
Tartus algavad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga. Rindel toimub Punaarmee pealetung, mis aga rahukõnelusi ei mõjuta. -
Vaherahu
Hakkab kehtima vaherahu -
Tartu rahu
Allkirjastatakse Tartu rahuleping, sõda kuulutatakse lõppenuks. -
Päts valitakse presidendiks
-
Period: to
Umsiedlung
Baltisakslased lahkuvad -
Algab Eesti õhu- ja mereblokaad
-
Nõukogude Liit esitab ultimaatumi
NSV Liit süüdistab Eestis ja Lätit vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõuab luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist. Allikas -
Eestisse siseneb 90 000 punaväelast
-
Pätsi küüditamine
11 päeva varem küüditati Laidoner ühes oma perega -
Molotov-Ribbentropi pakt
Nõukogude Liit sõlmib natsliku Saksamaaga mittekallaletungilepingu; salajases lisaprotokollis kehtestatakse kahe suurriigi mõjusfäärid Euroopas. -
Vastastikuse abistamise pakt
NSV Liit sundis Eestile pakti, mille alusel sai see õiguse pidada Eestis sõjaväebaase. -
Liikumine baasidesse
25 000 Nõukogude sõjaväelast ületavad Eesti piiri ning liiguvad sõjaväebaasidesse. -
Talvesõda lõpeb
-
Juuniküüditamine
Küüditatakse 10 000 inimest -
Esimene suurküüditamine
Küüditatakse 10 157 inimest, vastuseks sellele tekkis metsavendlus. -
Saksamaa kuulutab välja sõja NSVLi vastu
-
Eesti SS-leegioni asutamine
Leegion ei osutunud populaarseks, kuna eestlased olid sakslaste poliitikas pettunud. U pool aastat hiljem kuulutas Eesti Omavalitsus välja noormeeste sundvärbamise. -
Eesti kuulutatakse juudivabaks
Eesti u 1000 juuti hukati, kokku hukkati Eestis hinnanguliselt 10 000 Euroopa juuti. Eesti mustlaskond hävitati. Suurima rühma hukkunutest moodustasid sõjavangid: kuni 15 000 inimest. -
Üldmobilisatsioon
Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni, peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast punavägedele vastu seisma. Kokku tuli ca 40 000 meest, kes nägid toimuvas teist vabadussõda ja läksid Eesti iseseisvuse nimel võitlusse. Pildil Jüri Uluots. -
Period: to
Nõukogude vägede pommirünnakud Narvale
Hävis ajalooline kesklinn. Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia -
Punaarmee tungib Narvasse
Saksa väed tõmbuvad tagasi Tannenbergi liinile. Kahe nädala vältel peetakse ägedaimad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi on peetud. -
Punavägede kaotus Tannenbergi liinil
Punaväed tõmbuvad Sinimägedelt tagasi, kaotanud kuni 200 000 meest. Saksa kaotused ulatusid mitmekümne tuhande meheni. -
Punaarmee vallutab Võru
-
Punaarmee vallutab Tartu
-
Punaarmee tungib Tallinna
Hommikul sisenevad Nõukogude tankid Tallinna, pärastlõunaks on pealinn üle võetud. Tallinna vallutamisele järgnes Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu okupeerimine. Saksa väeosad lahkusid ning Eesti vägedel puudus ühtne juhtimine ja jõud Punaarmee peatamiseks. Pildil punaarmee väeosad sisenemas Tallinna. -
Period: to
Sõjategevus Lääne-Eesti saartel