3eea052e 0fbd 4e54 baad 6aa0205ed0e8 xl[1]

Vabadussõda ja selle peamised etapid: 28. november 1918 -- 2. veebruar 1920

  • Period: to

    Eesti Vabariik

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee ründab Narvat, Saksa väed asuvad lahkuma ning neile järgnevad Eesti üksused.
  • ETK väljakuulutamine

    Punaarmee tungib Narvasse ja kuulutatakse vällja Eesti Töörahva Kommuun.
  • Rahvaväe vastupealetung

    Rahvaväe vastupealetung
    Punaarmee pealetung pannakse peamiselt soomusrongide abil seisma
  • Asutava Kogu kokkutulek

    Asutava Kogu kokkutulek
    Kuulutab välja seadused, mis otsustavad Vabadussõja käigu: maaseadus (Vabadussõjas osalejad saavad maad) ja põhiseadus (võetakse vastu 1920)
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Eesti väed võidavad erakordse sõjavaimustusega Rüdiger von der Goltzi juhitud baltisakslastest koosnevat üksust.
  • Rahvaväe üksused marsivad Võnnu linna

    Pärast nelja päeva lahinguid saavad sakslased korralduse taanduda ning Rahvavägi marsib lahinguteta sisse Võnnu linna
  • Rahukõnelused algavad

    Tartus algavad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga. Rindel toimub Punaarmee pealetung, mis aga rahukõnelusi ei mõjuta.
  • Vaherahu

    Hakkab kehtima vaherahu
  • Tartu rahu

    Tartu rahu
    Allkirjastatakse Tartu rahuleping, sõda kuulutatakse lõppenuks.
  • Päts valitakse presidendiks

    Päts valitakse presidendiks
  • Period: to

    Umsiedlung

    Baltisakslased lahkuvad
  • Algab Eesti õhu- ja mereblokaad

  • Nõukogude Liit esitab ultimaatumi

    NSV Liit süüdistab Eestis ja Lätit vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõuab luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist. Allikas
  • Eestisse siseneb 90 000 punaväelast

  • Pätsi küüditamine

    11 päeva varem küüditati Laidoner ühes oma perega
  • Molotov-Ribbentropi pakt

    Molotov-Ribbentropi pakt
    Nõukogude Liit sõlmib natsliku Saksamaaga mittekallaletungilepingu; salajases lisaprotokollis kehtestatakse kahe suurriigi mõjusfäärid Euroopas.
  • Vastastikuse abistamise pakt

    NSV Liit sundis Eestile pakti, mille alusel sai see õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
  • Liikumine baasidesse

    25 000 Nõukogude sõjaväelast ületavad Eesti piiri ning liiguvad sõjaväebaasidesse.
  • Talvesõda lõpeb

  • Juuniküüditamine

    Juuniküüditamine
    Küüditatakse 10 000 inimest
  • Esimene suurküüditamine

    Küüditatakse 10 157 inimest, vastuseks sellele tekkis metsavendlus.
  • Saksamaa kuulutab välja sõja NSVLi vastu

  • Eesti SS-leegioni asutamine

    Leegion ei osutunud populaarseks, kuna eestlased olid sakslaste poliitikas pettunud. U pool aastat hiljem kuulutas Eesti Omavalitsus välja noormeeste sundvärbamise.
  • Eesti kuulutatakse juudivabaks

    Eesti u 1000 juuti hukati, kokku hukkati Eestis hinnanguliselt 10 000 Euroopa juuti. Eesti mustlaskond hävitati. Suurima rühma hukkunutest moodustasid sõjavangid: kuni 15 000 inimest.
  • Üldmobilisatsioon

    Üldmobilisatsioon
    Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni, peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast punavägedele vastu seisma. Kokku tuli ca 40 000 meest, kes nägid toimuvas teist vabadussõda ja läksid Eesti iseseisvuse nimel võitlusse. Pildil Jüri Uluots.
  • Period: to

    Nõukogude vägede pommirünnakud Narvale

    Hävis ajalooline kesklinn. Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia
  • Punaarmee tungib Narvasse

    Punaarmee tungib Narvasse
    Saksa väed tõmbuvad tagasi Tannenbergi liinile. Kahe nädala vältel peetakse ägedaimad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi on peetud.
  • Punavägede kaotus Tannenbergi liinil

    Punavägede kaotus Tannenbergi liinil
    Punaväed tõmbuvad Sinimägedelt tagasi, kaotanud kuni 200 000 meest. Saksa kaotused ulatusid mitmekümne tuhande meheni.
  • Punaarmee vallutab Võru

    Punaarmee vallutab Võru
  • Punaarmee vallutab Tartu

    Punaarmee vallutab Tartu
  • Punaarmee tungib Tallinna

    Punaarmee tungib Tallinna
    Hommikul sisenevad Nõukogude tankid Tallinna, pärastlõunaks on pealinn üle võetud. Tallinna vallutamisele järgnes Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu okupeerimine. Saksa väeosad lahkusid ning Eesti vägedel puudus ühtne juhtimine ja jõud Punaarmee peatamiseks. Pildil punaarmee väeosad sisenemas Tallinna.
  • Period: to

    Sõjategevus Lääne-Eesti saartel