Geokronoloogiline skaala Ants A timeline

4600 BCE

Hadaikum

Kestus 4,6 kuni 4 miljardit aastat. Kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood, meteoriidi sajud. Kujunesid lito-, atmo-, ja hüdrosfäär.
Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Hadaikum
4500 BCE

Kuu teke

Maa põrkas kokku taevakehaga Theia ning selle sündmuse tagajärjel lendasid kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu.
4000 BCE

Arhaikum

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. On leitud ladestutest mikroorganisme (tsüano- ja purpurbaktereid) ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilisi moodustisi.
Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon
3800 BCE

Elu teke

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine kivimites
3000 BCE

Kolme suure organismirühma lahknemine

Arvatavasti umbes 3 miljardi aasta eest toimus kolme suure organismirühma - bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine
2500 BCE

Proterosoikum

Suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele atmosfääris. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum ehk agueoon
2100 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

Mitmerakulised organismid tekivad mitmel viisil, näiteks rakkude jagunemise või paljude üksikute rakkude liitmise teel.
1200 BCE

Eukarüootide areng

Eukarüootide seas evolutsioneerusid nii taimed, seened kui ka hulkraksed organismid 700-1200 miljonit aastat tagasi ( teadmine põhineb kivististel).
570 BCE

Vanimad hulkraksed organismid

570 miljonit aastat tagasi arenesid esimesed selgrootud organismid meres. 560 miljoni aasta paiku on leitud Ediacara elustiku.
542 BCE

Kambrium

Kambriumi perioodis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt. koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
Period: 542 BCE to 485 BCE

Kambrium
Period: 542 BCE to 1 BCE

Fanerosoikum
Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond
530 BCE

Esimesed kalad

Kalade evolutsioon algas umbes 530 miljonit aastat tagasi. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõuataluuta kalade hulka. Enamik lõualuuta kalu on nüüdseks väljasurnud, kuid säilinud silmulised võivad pärineda muistsetest lõualuuta kaladest.
485 BCE

Ordoviitsium

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
Period: 485 BCE to 443 BCE

Ordoviitsium
475 BCE

Esimesed maismaataimed

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 475 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesines kiiresti. Need olid mittevaskulaarsed taimed, nagu samblad ja maksavõsud, millel polnud sügavaid juuri.
445 BCE

Odasaba fossiilid

Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.
443 BCE

Silur

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
Period: 443 BCE to 419 BCE

Silur
440 BCE

Esimesed maismaaloomad

Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste maismaaloomade hulgas olid skorpionid, tuhatjalgsed ja meriskorpionid.
419 BCE

Devon

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt. mitmed rüükalad ja vihtuimased, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
Period: 419 BCE to 359 BCE

Devon
390 BCE

Esimesed metsad

Kui devoni algul oli maismaataimestik veel hõre ja madal, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
370 BCE

Esimesed kahepaiksed

Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
359 BCE

Karbon

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel ajastul ei ole tekkinud Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
Period: 359 BCE to 299 BCE

Karbon
315 BCE

Arthropleura

Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m
315 BCE

Esimesed roomajad

Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.
299 BCE

Perm

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
Period: 299 BCE to 252 BCE

Perm
290 BCE

Edaphosaurus

Permi ajastul elanud kuni 4 m pikkune Edaphosaurus
oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.
252 BCE

Triias

Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
Period: 252 BCE to 66 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond
Period: 252 BCE to 201 BCE

Triias
230 BCE

Dinosauruste tekkimine

Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine võimaldas muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
205 BCE

Morganucodon

Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
202 BCE

Imetajate tekkimine

Kõik imetajad on suguluses. Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad loomad. Kõik tänapäeval elavad imetajad, sealhulgas ka meie, põlvnevad ühest sugupuu harust, mis ellu jäi.
201 BCE

Juura

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ja meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
Period: 201 BCE to 145 BCE

Juura
180 BCE

Ammoniidid

Ammoniidide ehk meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsete limuste õitseaeg.
150 BCE

Esimesed linnud

Lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest.
145 BCE

Kriit

Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad (peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust).
Period: 145 BCE to 66 BCE

Kriit
130 BCE

Esimesed õistaimed

Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem. Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida.
125 BCE

Archaefructus

Üks esimesi teadaolevaid õistaimi.
100 BCE

Esimesed mesilased

Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad.
66 BCE

Paleogeen

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järgult jahenemine ja heitleheliste taimede valdavaks muutumine. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid (asendasid seniseid metsi).
Period: 66 BCE to 23 BCE

Paleogeen
Period: 66 BCE to 2 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond
65 BCE

Dinosauruste väljasuremine

Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid.
55 BCE

Esimesed jänesed

Esimesed jänesed tekkisid paleogeeni ajastul.
23 BCE

Neogeen

Jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased - hominiidid. Ajastu kestel Maa kliima jahenes põhjustades korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
Period: 23 BCE to 2 BCE

Neogeen
2 BCE

Kvaternaar

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
Period: 2 BCE to 2022

Kvaternaar