Geokronoloogiline skaala Emma G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliset aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algme maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Varajane ehk esmane atmosfäär koosnes Päikese udukogus olevatest kergetest gaasidest, peamiselt vesinikust ja heeliumist ning süsinikdioksiidist

Teise atmosfääri teke

4000 BCE

Sai alguse vulkaanide eraldatud gaasidest. Peamisteks koostisosadeks olid süsinikdioksiid ja lämmastik, vähem oli veeauru, ammoniaaki ja metaani ning puudus hapnik. Esimese miljardi aasta jooksul toimus intensiivne vulkaaniline tegevus. Maa jahtudes suur osa veeauru kondenseerus, moodustusid veekogud: soojaveelised mered ning ookeanid.

Arhaikum (ehk ürgeoon)

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Atmosfääri koostis hakkas muutuma: fotosünteesi tulemusena ilmusid Maale elusorganismid, kellega kaasnes hapniku eraldumine ja süsinikdioksiidi imendumine. (Taimede fotosüntees põhjustas hapniku osakaalu tõusu). Süsinikdioksiidi osakaal langes, sest: 1.see oli lukustatud settekivimitesse (nt lubjakivi) ja fossiilkütustesse 2. taimed absorbeerisid (st. neelasid) selle fotosünteesiks ning 3. see lahustus ookeanides.

Proterosoikum (ehk agueoon)

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jää all. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik. Seal elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise. Aktiivne vulkaaniline tegevus oli Kasahstanis ja Uuralites.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Tõendeid esimestest maismaataimedest on leitud Saudi Araabiast umbes 470- 480 miljoni vanustest kivimitest.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Soe kasvuhooneperiood. Liustikud taganesid poolustele. Meredes kujunesid käsnade ja korallide rifid. Meredes ujusid primiitvsed kalad (luukalad- akantoodid) ja maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed metsad tekkisid hilisdevonis umbes 380 miljonit aastat tagasi. Peamised taimed, mis neis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, mis kasvasid umbes 10m kõrguseks.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli algul soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed (suurim maismaalülijalgne, arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. See on esimene mesosoikumi aegkonna ajastu. Kliima oli kuiv ja kuum. Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad (pterosaurused), ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpupoole tekkisid ka imetajad. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine. Selle põhjuseks peetakse Pangaea mandri lahknemist. Dinosaurused jäid domineerivaks.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 145 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Kõige suuremad Maal elanud loomad. Suur osa neist olid taimtoidulised, kuid leidus ka loomtoidulisi.

Esimeseds imetajad

205 BCE

Esimesed imetajad ilmusid hilistriiase ajastul. Enamus neist olid öise eluviisiga. Kõik sel ajastul elanud liigid on väljasurnud, kõik tänapäevased liigid on neist välja arenenud.

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Juura ajastu maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, korokodillid ja ka esimesed linnud. Sellele ajastule ka iseloomulikud hiidroomajad (saurused).

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud olid tuvist suuremad, halva lennuvõimega ja sulgedega. Neil oli pikk saba. Nokk puudus.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Kriidi ajastul tekkisid esimesed õistaimed, kes hakaksid domineerima kogu maismaataimestikus. Valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Tekkisid esimesed tänapäevased roomajad ja ka mesilased. Selle ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust ja teiseks kliimast tingitud olelusvõitlust imetajatega.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid inimeste eellased.

Kvarternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste ellased (perekond Homo). Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese pha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 to 252