Geokronoloogiline skaala Luise A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

3,8 mld aastat tagasi arenesid meredes algelised eluvormid. Elu tekkele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.

Proterosoikum e. agueoon

2500 BCE

Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Peamiste organismide tüüpide ja loomhõimkondade teke. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine ehk saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, see lõppes jääajaga. Tänu kliima jahenemisele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Kestus on 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, esimesteks nendest olid näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

350 BCE

Sellel perioodil katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Arthropleura

320 BCE

2,6 meetri pikkune suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Karboni ajastul.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Edaphosaurus

290 BCE

Kuni 4 meetri pikkune Edaphosaurus oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Morganucodon

205 BCE

Varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, elas Triiase ajastul.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

124 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Peamine tekkepõhjus oli asteroidi kokkupõrge. Mõjutasid ka kliimamuutusi põhjustanud vulkaanipursked koos miljonite aastate jooksul toimunud järkjärguliste muutustega Maa kliimas.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimsetiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Umbes 4-6 milionit aastat tagasi kujunes Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Umbes pooleteise meetri pikkune, enam ahvile kui inimesele sarnanev olend, kes liigub kohmakalt, keha tugevasti ettepoole kaldu, kahel jalal, end aeg-ajalt oma pikkade, põlvini rippuvate kätega toetades.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i ehk tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Esimesed inimesed

2 BCE

Homo habilis- esimene inimese eellaste seast. Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias.