Geokronoloogiline skaala Otto A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiive, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku taevakehaga nimega Theia, millest moodustus tagajärjena Maa kaaslane kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis 3,8 miljardit aastat tagasi veekeskkonnas. Varaseimad meile teadaolevad eluvormid olid mikroskoopilised organismid (mikroobid), mis jätsid tõendeid oma olemasolust umbes 3,8-3,7 miljardi aasta vanustesse kivimitesse. Tõendid mikroobide olemasolust olid säilinud ka nende valmistatud kõvades struktuurides (stromatoliitides). Primitiivsed protorakud olid tänapäeva ainuraksete organismide eelkäijad.

Stromatoliitide areng

3500 BCE

3,5 miljardit aastat tagasi hakkasid arenema stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiille.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Üks hüpotees mitmerakulisuse tekke kohta on see, et funktsioonispetsiifiliste rakkude rühm agregeerus nälkjalaadseks massiks, mis liikus mitmerakulise üksusena.
Teine on, et primitiivne rakk läbis tuuma jagunemise, muutudes seeläbi koenotsüüdiks.
Kolmas on, et kui ainurakne organism jagunes, ei õnnestunud tütarrakkudel eralduda.
Esimeste mitmerakuliste organismide pehmuse, lihtsuse ning kõvade kehaosade puudumise tõttu (nagu luud või kest) pole nad fossiilselt säilinud.

Ediacara

600 BCE

Umbes 600 miljonit aastat tagasi ilmus mõistatuslikud pehmekehaline (e ilma skeletita) Ediacara elustik. Nende hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad, kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542-485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine; saakloomadel kujunes vastusena röövloomade jõulisele lõugade ja hammaste evolutsioonile välisskelett.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Jaguneb kambriumiks, ordoviitsiumiks, siluriks, devoniks, karboniks ja permiks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Jaguneb paleosoikumiks, mesoikumiks ja kainosoikumiks.

Esimesed kalad

530 BCE

Esimesed kalad olid lõualuuta. Kambriumi lõpus ilmusid esmakordselt angerjalaadsed lõualuuta kalad, mida kutsuti konodontideks, ja väikesed soomuskalad, mida tuntakse ostrakodermidena. Enamik lõualuuta kalu on nüüdseks välja surnud, kuid praegused silmud võivad sarnaneda iidsetele lõuaeelsetele kaladele.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 kuni 443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes paiknes rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Jäätumine põhjustas ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mistõttu suri suur osa mereelustikust välja.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Enamus esimisi taimi olid soonteta taimed ehk taimed, millel puudus juhtkudede süsteem vee ja toitainete transportimiseks ning neil polnud sügavaid juuri. Sellised taimed olid näiteks samblad ja maksarohud.

Silur

443 BCE

Kestus: 443-419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primimtiivsed kalad. Taimede maismaa asustamise jätk. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Kestus: 419 kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaeelustik. Tolleaegsed tippkiskjad olid paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kes olid väga suureks kasvanud. Algul maismaataimestik oli veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimese kahepaiksed (selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama).

Esimesed putukad

385 BCE

Vanim kinnitatud putukate fossiil on tiibadeta soomukalaadne olend.

Esimesed metsad

380 BCE

Metsade tekkimine algas archaeopteris taimega (väljasurnud, puulaadne taim koos sõnajalataoliste lehtedega), mis suutis kasvada 10 meetri kõrguseks.

Esimesed kahepaiksed

360 BCE

Kahepaiksed olid esimesed selgroogsete rühmas, kes said tänu jäsemete kujunemisele veest lahkuda.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 kuni 300 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus: 300 kuni 250 miljonit aastat tagasi. Tekkis kuiva kõrbega kaetud ning kus valitses karm kliima hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Jaguneb triiaseks, juuraks, kriidiks.

Triias

250 BCE

Kestus: 250 kuni 201 miljonit aastat tagasi. Alguses elustik liigivaene, väjasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammooniitide ja karpide osakaal. Ilmusid ka esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpus toimuva järjekordse väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal.

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Esimesed dinosaurused ilmusid umbes 230 miljonit aastat tagasi ning olid väikesed kahejalgsed kiskjad. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.

Imetajate ilmumine

210 BCE

Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imatajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Juura

201 BCE

Kestus: 201 kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurusi, plesiosaurusi). Meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsast.

Esimesed linnud

150 BCE

Varaseim teadaolev (fossiilidest) lind on 150 miljoni aasta vanune archaeopteryx ehk ürglind, kellel olid roomajale iseloomulikud tunnused.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus hävisid massilise väljasuremise käigus dinosaurused, paljud merelised roomaja jt.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Dinosauruste väljasuremise põhjuseks peetakse laialdaselt meteoriidiplahvatust, harvem mõnda muud kohanematut katastroofilist sündmust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 kuni 23 miljonit aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elab maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Pärast kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Seniseseid metsi asnedasid preeriad ja savannid ehk ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Jaguneb paleogeeniks, neogeeniks ja kvarternaariks.

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

40 BCE

Proailurus oli üks varasemaid teadaolevaid kaslasi.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Maa kliima jahenes perioodi jooksul oluliselt, tuues kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Aafrikas ilmusid 4 miljonit aastat tagasi varased homoniidid; inimeste eellased.

Kvarternaar

2 BCE

Kestus: 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Perioodi jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeeid elustikule.

Inimeste vahetud eellased

2 BCE

Kvarternaari perioodi algul ilmmusid inimesed vahetud eellased - perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni.