-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Hadaikum algas Maa tekkimisega. 100 miljonit aastat pärast Maa tekkimist, põrkas planeet Maa kokku suure taevakehaga, tekkis Kuu. Hadakuimi lõpuks tekkis algeline maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud.
https://www.youtube.com/watch?v=U1pAfjupEA4 -
4600 BCE
Maa kujunemise illustratsioon
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
Period: 4600 BCE to 1 BCE
Maa teke (VIDEO)
-
Period: 4600 BCE to 1 BCE
Reptiiliad ja muud loomad (VIDEO)
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Veekogud on maakeral eksisteerinud juba ilmselt 3,8 miljardit aastat. Tõenäoliselt tekkis hüdrosfäär ürgeooni alguses. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Fanerosoikumi
Fanerosoikum, Maa geoloogilises ajaloos vahemik (eoon), mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna. Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:
Kainosoikum, Mesosoikum, Paleosoikum. -
542 BCE
Kambrium
Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng , mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme.Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks (vanimast noorimani) : kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Тoimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum (VIDEO)
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsiumis kuulusid tähtsamate mereorganismide hulka trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, brahhiopoodid (käsijalgsed), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ordoviitsiumi ajastu keskel lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid ning merisiilikud, samuti on leitud esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Hilis-ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine. Selle käigus kadus 60% perekondadest. -
443 BCE
Silur
Siluris domineerisid selgrootud mereorganismid ning madalmeredes leidus rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised esinevad loomarühmad olid brahhiopoodid (käsijalgsed), ostrakoodid ja meriliiliad, olid iseloomulikud magestunud laguune asustanud eurüpteriidid (meriskorpionid). Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiinikuid kasutatakse siluri kivimite stratigraafialisel liigestamisel juhtkivististena. -
419 BCE
Devon
Devoni ajastul tekkisid esimesed putukad, hulkjalgsed ja primitiivsed kahepaiksed. Devonis surid peaaegu täielikult välja graptoliidid ja trilobiidid, samuti vähenes tunduvalt peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid devoni ajastul arvukamad karbid, teod, brahhiopoodid (käsijalgsed) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogsetest olid devonis esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdavalt esines lõuatuid. -
350 BCE
Karbon
Karboni ajastul oli loomastikule iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ning nende rohkus. Eriti rohkelt esines algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad ning meredes domineerisid kõhrkalad (hailaadsed). Selgrootutest esines meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, brahhiopoode (käsijalgseid), meriliiliaid ja –siilikuid, õisloomi, karpe ning tigusid. -
300 BCE
Perm
Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
Mesosoikum on ajaloo kõige soojem periood.Mesosoikum on tektoonilise, klimaatilise ja evolutsioonilise tegevuse ajastu. Vaiksete, Atlandi ja India ookeanides toimub kontinentide kontuuri ja mägede moodustamine; maa jagamine on aidanud kaasa muudele olulistele evolutsioonilistele sündmustele. Kliima oli kogu aja jooksul soe, mis mängis olulist rolli ka uute loomaliikide arengus ja kujunemises. Ajastu lõpuks jõudis suurem osa liikide mitmekesisusest oma praegusele seisundile. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum (VIDEO)
-
250 BCE
Triias
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerviaks Maa maismaataimestikuks.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis toob kaasa massilise väljasuremise. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutisioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Algul oli kliima soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel laiusid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima aegamisi jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised metsad. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
Kainosoikum on ajastu, mida iseloomustavad väga erinevad maa-, mere- ja lendloomad. See on imetajate ajastu. Imetajad on pika evolutsiooni läbi teinud väikesest hulgast primitiivsetest väikestest vormidest mitmesugusteks maismaa-, mere- ja lendliikideks. Kainosoikumit võib nimetada ka savannide, õistaimede ja putukate ajastuks. Samuti ka linnud arenesid. Taimede vahel ilmuvad terad.Kainosoikumi ajastut tähistas esimese intelligentse elu ilmumine Maal - Homo sapiens. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum (VIDEO)
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrika ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, millega kaasnes korduvalt jäätumisi. Kujunes välja jääkate poolustel. -
2 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule. -
1 BCE
Maa tänapäeval
