geokronoloogiline skaala Taire R1

Hadaikum

4600 BCE

kestvus: 4,6 mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu

Arhaikum

4000 BCE

kestvus: 4000-2500 mln aastat eKr. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Sealhulgas on paljudes nendes säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

...ehk agueoon. Kestvus: 2500-542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus ka pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk augeoon

Period: 2500 BCE to 524 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

kestvus: 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Sellel ajal kasvas ka planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad (nt käsnad ja limused) ning paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, näitseks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Fanerosoikum

Period: 524 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

kestvus: 485-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ja mis omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. Paljud madalmered kuivasid maismaaks, mille tõttu elualad vähenesid ning mereelustik suri massiliselt välja.

Silur

443 BCE

kestvus: 443-419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

kestvus: 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed). Suured muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

kestvus: 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. Kujunesid ka mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade puidust kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.

Perm

299 BCE

kestvus: 299-252 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega ning mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

kestvus: 252-201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid ka esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Juura

201 BCE

kestvus: 201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

kestvus: 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ithüosaurustega ning rudistide nime all tuntud karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed õistaimed tekkisid Maale umbes 130 miljonit aastat tagasi. Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed.

Paleogeen

66 BCE

kestvus: 66-23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

kestvus: 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4,5 miljonit aastat tagasi.

Kvaternaar

2 BCE

kestvus: alates 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond ‘Homo’ esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase ‘Homo Sapiens’i’ tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.