Geokronoloogiline skaala Liisa BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased medioriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast kivimeid on säilinud Kandas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis varsti pärast Maad ja selle põhjuseks oli Maa kokkupõrge Marsi-suuruse taevakehaga. Selle teooria järgi on Kuu olnud kunagi tükike Maast. Kuu teke ümber on ka aga teisi teooriaid.
https://www.youtube.com/watch?v=6AviDjR9mmo

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk Ürgeoon on üks geokronoloogilise skaala vanimaid eoone. Selle aja atmosfäär erines paljuga praegusest ja sellest puudus hapnik, see tõttu puudus ka osoonikiht. Maa oli kaetud tugeva maakoorega, mida kattis vesi. Vees hakkasid tekkima esimesed elutunnused nagu bakterid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Pole kindel kas elu Maale jõudis kosmosest või tekkis see siin ise. Elu tekkis veekeskonnas bakterite ja muude sarnaste organismide kujul.

Proterosoikum

2500 BCE

Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid ja toimus eukarüootide ehk taimede edasi areng. Lisaks rikastus biosfäär hapnikuga ja tekkis osoonikiht, mis tähendas organismide võimalikku elu ka veest väljaspool, kuid see ei juhtunud enne järgmist eooni.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Üksikud rakud hakkasid moodustama kolooniaid kuni oli igal rakul või rakukoloonial omad ülesanded, moodustades mitmerakulisi organisme.See nähtus oli evolutsioonis otsustava tähtsusega, võimaldades keeruliste olendite olemasolu, suurendades nende suurust ja lubades erinevaid elundisüsteeme.

Kambrium

542 BCE

Enamik Maast oli endiselt kaetud veega, kui hakkasid tekkima ka esimesed mandrid. Ilmusid esimesed skelettidega loomorgansimid nagu kalad. Lisaks oli palju muid molluskeid, käsne ja taimi.
https://www.youtube.com/watch?v=ice47loNmsc

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Toimus mere taganemine ja mandrite teke. Kliima oli praegusest tunduvalt soojem ja sellepärast nimetetakse seda aega ka kasvuhooneperioodiks. Soojuse ja veest kõrgema pinna tekke tõttu asusid veest välja elama ka esimesed maismaataimed.

Silur

443 BCE

Siluri alguseks peetakse suurt Ordoviitsiumi-Siluri väljasuremist, mille käigus kadus merest 60% liikidest. Temperatuur oli kõrge, kuid stabiilne. Edasi arenesid maismaataimed ja paljud kalad.

Devon

419 BCE

Tekkisid esimese metsad, mis rikastasid õhku hapnikuga. Kliima kõikus perioodi vältel, kuid oli enamasi ikkagi kõrge. Veest tulid maale esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karboni ajastu keskmine kliima sarnanes praegusega. Oli rohkelt kahepaikseid ja tekkisid esimesed putukad, kes viljakate metsade ja kõrge temperatuuriga kasvasid praegustest putukatest kordades suuremaks.
https://www.youtube.com/watch?v=9kzorrSbaUA

Perm

300 BCE

Maismaa liigid arenesid edasi aina suuremateks ja keerukamateks organismideks. Suurem osa maal elavatest loomadest olid synapsid, kes ei olnud veel päris dinosaurused, kuid areneseid nendeks hiljem. Ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mis pühkis maalt 95% mere liikidest ja suurem osa maismaaliikidest.
https://www.youtube.com/watch?v=KCNDBChwxsE

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Hiidkontinent Pangea oli saavutanud enda lõpliku vormi. Ilmusid esimesed dinosaurused ja perioodi lõpus ka esimesed imetajad.
https://www.youtube.com/watch?v=2jWcjVEWYMY

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Esimesed dinosaurused meenutasid välimuse poolest roomajaid, kuid hiljem pigem linde ja paljude dinosauruste kehasid katsid suled või karvad.

Esimesed imetajad

208 BCE

Imetajad arenesid välja synapsidest (ei leidnud eesti keelset tõlget), kes olid roomajaid meenutavad loomad, kuid mitte dinosaurused. Paljud neist aga sarnanesid imetajatele ja arenesid hiljem nendeks välja. Esimesed imetajad oli väiksed ja ökosüsteemis domineeritud dinosauruste poolt.

Juura

200 BCE

Maailma valitsesid hiiglaslikud ja mitte nii hiiglaslikud dinosaurused. Nende kõrvalt elasid varjus ka väiksed imetajad. Tekkisid ka lendavad ja veelised roomajad. Ajastu lõpul ilmusid esimesed linnud. Temperatuur oli soe ja stabiilne.

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud arenesid välja kahel jalal kõndivatest karnivoorsetest dinosaurustes. Nende suled oli suuremad kui teistel dinosaurustel ja asusid ka nende sabadel ja mõnikord ka tagajalgadel. Nende lendamine meenutas pigem läbiõhu liuglemist ja selleks kasutasid nad kõiki oma nelja jäset. Hiljem osutus selline lennuviis ebatõhusaks ja nad hakkasid kasutama ainult esijäsemeid, et lennata kõrgemale ja kaugemale.
https://www.youtube.com/watch?v=SLjhMtzfNQ8

Kriit

145 BCE

Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid. Ilmusid esimesed roomajad ja õistaimed ning nendega koos mesilased. Maad valitsesid endiselt dinosaurused.

Esimesed mesilased

100 BCE

Koos õistaimede ilmumisega varasel kriidi ajastul, tekkisid ka nende tolmendamiseks esimesed mesilased.

Paleogeen

66 BCE

Ajastu algul surid välja dinosaurused, jättes ellu vaid mõned roomajad ning algas siiamaani peidus olnud imetajate kiire areng. Tekkisid tänapäevaste loomaliikide esivanemad. Jätkus hiidmandri Pangea lagunemine, mille käigus ta põrkus kokku Aasiaga. Üksteisest eraldusid Austraalia ja Antarktika.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Dinosauruste väljasuremine on kõige viimasem massiline väljasuremine Maa ajaloos. Umbes 17% sugukondadest, 50% perekondadest ja 75% liikidest hävis lõplikult. Meredes vähenes liikide populatsioon 33%. Enamik mittelinnulistest dinosaurustest suri välja. Pärast seda domineerisid maismaad imetajad.

Neogeen

23 BCE

Kliima sarnanes keskmiselt praegusega, kui hakkas külmenema. Selle ajastu loomaliigid hakkasid sarnanema aina rohkem tänapäeva liikidega. Tekkisid esimeste inimlased.

Esimesed inimlased

5 BCE

Inimese kujunemine sai alguse Ida-Aafrikas, Victoria järve kaldal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele kätele toetades. Ta oli võimeline kasutama tööriistadeks kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ning tema luid on leitud koobastest, kus nad mitte ei elanud, vaid olid pigem ära söödud mõne kiskja poolt.
https://www.youtube.com/watch?v=HwnB8aCn8yE

Kvaternaar

2 BCE

Kliima külmenes ja toimusid tsüklilised muutused. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist. Paljud järgnevad muutused Maal on põhjustatud inimestest.