-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 - 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikad. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arkhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Esimese elu tunnused
Vees hakkas tekkima esimene elu. Arenesid algelised eluvormid: mikroorganismid(näiteks tsüano- ja purpurbakterid) ja ka mitmesugused vetikad. Sellest ajast pärinevad vanimad stomatoliidid. Hakkas vaikselt hapniku teke -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Toimusid jäätumised. Ilmusid pehmekehalised hulkraksed organismid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja need olid toiduks loomastikule. Ilmusid mitmed selgrootute rühmad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
532 BCE
Esimesed kalad
Kestus 532 mln. aastat tagasi. Lihtsatest üherakulistest organismidest arenesid miljonite aastate jooksul keerukamad, paljudest rakkudest koosnevad organismid. Esimesteks selgroogseteks loomadeks olid kalad, kes kujunesid välja umbes 500 miljonit aastat tagasi. Sel ajal oli meredes juba palju erinevaid taimi ja loomi, kuid maismaa oli veel tühi. -
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga, mis omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning muutis paljud madalmered kuivaks maaks. Elualade vähenemine põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed veekeskkonnast maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ja kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaataimed olid väiksesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
375 BCE
Esimesed kahepaiksed
Devonis ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
Karboni ajastu kestis 350-300 mln aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsate metsadega, kus kasvasid tänapaäeva osjade, kollade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ning maismaale ilmusd esimesed roomajad. Üleujutatud aledal surnud puud kujunes kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. -
299 BCE
Perm
See kestis 300-250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmanri siseala oli kaetud kõrbega, ning kus suutsid elada roomajad, kes olid maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimed, meres aga suurenes luukalade osakaal. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest. -
252 BCE
Triias
Triiase ajastu kestis 250-200 mln aastat tagasi. Selle ajastu elusti oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis. Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. -
220 BCE
Imetajate ilmumine
Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest juuraajastu algul umbes 220 mln aastat tagasi. -
201 BCE
Juura
Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega. -
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kriiti ajastu kestis 145-66 mln aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid dominnerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega (meenutavad karpe). Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Paleogeeni ajastu kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid. -
66 BCE
Dinosauruste väljasuremine
Kriidi aja lõpuks peetakse dinosauruste väljasuremist, milleks peetakse kuue miili laiuse meteoriidi langemist maale. Kokkupõrkest tekkinud osakeste pilv blokeeris kogu päikesevalguse maal tuues kaasa suured kliima muutused , mis oli ka dinosauruste lõpuks. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Neogeeni ajastu kestis 25-2,5 mln aastat tagasi. Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate -
3 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inim,ese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- ( mammut, karvane ninasarvik) ning linnullike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule