Geokronoloogiline skaala Teevi E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 miljonit aastat tagasi põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga (Theia), mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Stromatoliidid

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema. Need on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes on säilinud ka bakterifossiile. Praegu võib kohata näiteks Austraalias.

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid Maal tekkisid 2,1 mld aastat tagasi.

Vanim eukarüood

1900 BCE

Vanim eurkarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist (1,9mld).

Ediarca elustik

560 BCE

560 mln a vanused fossiilid proterosoikumi lõpust (nn Ediarca elustik).

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeva loomahõimkondadest. Väga kiire evolutsioon- kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad; käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel kujunes mineraalne toes (koda tigudel;karpidel, tugev välisskelett trilobiitidel) Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Paleosoikum

542 BCE

Vanaaegkond. Jaguneb kuueks: Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade evolutsioon algas umbes 530 miljonit aastat tagasi, kui toimus Kambriumi plahvatus. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõuata kalade hulka. Nüüdseks on enamik lõualuuta kalu väljasurnud, kuid säilinud silmulised võivad pärineda muistsetest lõualuuta kaladest.

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kliima jahenes. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ning muutis madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 470 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesines kiiresti. Peamiselt tekkisid mittevaskulaarsed taimed, milleks olid maksavõsud ja samblad, millel ei olnud juuri.

Odasaba

445 BCE

Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, need kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik,- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes elasid paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal. Ajastu alguses oli taimestik hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed.

Esimesed metsad

390 BCE

Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Esimesed kahepaiksed- selgroogsed. kes olid võimelised maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Anthropleura

315 BCE

Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m (rekonstruktsioon).

Esimesed roomajad

310 BCE

Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95 protsenti kõigist Maad asutanud liikidest.

Edaphosaurus

290 BCE

Permi ajastul elanud kuni 4m pikkune roomaja, kes oli üks varaseim taimtoiduline roomaja maailmas.

Triias

252 BCE

Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljon aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Tekkisid esimesed dinosaurused, kelle seas oli nii herbivoore (taimetoidulisi) kui ka karnivoore (lihatoidulisi).

Morganucodon

205 BCE

Oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas Triiase ajastul.

Imetajate ilmumine

202 BCE

Kõige esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad loomad. Tänapäeval elavad imetajad, sh ka meie, põlvneme ühest sugupuu harust, mis ellu jäi.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Ammoniidid

185 BCE

Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused.

Esimesed linnud

150 BCE

Lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ning millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile leitakse pidevalt.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimus väljasuremine, kus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Archefructus

135 BCE

Oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed roomajad maailmas

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesena kujunesid õitega puud, siis rohttaimed.

Esimesed mesilased

100 BCE

Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmendajad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, tänu millele kasvasid troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Hävis umbes 17 protsenti sugukondadest, 50 protsenti perekondadest ja 75 protsenti liikidest. Enamik mittelinnulistest dinosaurustest suri välja.

Esimesed jänesed

53 BCE

Arenesid välja esimesed jänesed.

Kasside teke

30 BCE

Tekkisid esimesed kassid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ,laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmnesid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt.

Australopiteekus

4 BCE

Australopiteekusel oli oluline osa inimese evolutsioonis. Perekond Homo on pärit Australopiteekusest

Mammutite väljasuremine

2 BCE

kliimamuutuse tõttu välja surnud mammutid olid tänapäeva elevantide lähedased sugulased.

Homo Habilis

2 BCE

Oma nime sai Homo Habilis fossiliidega leitud tööriistade järgi. Kui ta on tänapäeva inimese eellane, siis on ta vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahviinimeseks vaid inimeseks.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Selle ajastu jooksul surid välja mammutid ja paljud linnud (dodo jt). Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Homo Erectus

2 BCE

Hominiin ehk inimlane, kes on praeguseks välja surnud. Kasutas primitiivseid tööriistu, Kasutas tuld juba miljon aastat tagasi. Oli ilmselt esimene inimlane, kes elas küttide ja korilaste ühiskonnas.

Homo Heidelbergensis

1 BCE

Homo perekonna arhailiste inimeste väljasurnud liik või alamliik. Välis- ja keskkõrva morfoloogia näitab, et neil oli kuulmistundlikkus sarnane tänapäeva inimestega.

Homo Sapiens

1 BCE

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Liigina on teda nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo Sapiens Sapiens, kellele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine, artikuleeritud kõne ja arenenud mõistus.