Geokronoloogiline skaala Cathy-Helina A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 - 4 mld aastat tagasi, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku taevakeha Theiaga. Selle teooria kohaselt moodustas Kuu kokkupõrkeprahist – sula kivimi ja kuuma gaasi segust, mis paiskus löögi tagajärjel kosmosesse, moodustades potentsiaalselt materjalist ketta.
https://youtu.be/o2lRpiediP8

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 - 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi merede arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
https://youtu.be/WLBPmMRo8lM

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Varasemad meile teadaolevad eluvormid olid mikroskoopilised organismid (mikroobid), mis jätsid signaale oma olemasolust umbes 3,7 miljardi aasta vanustesse kivimitesse. Signaalid koosnevad teatud tüüpi süsiniku molekulidest, mida toodavad elusolendid.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 - 0,542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
https://youtu.be/GRsG02aE6DU

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 0,542 - 0,485 mld aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
https://youtu.be/7UcHoQeooB4

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 0,485 - 0,443 mld aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
https://youtu.be/F1_cOZ0YJTc

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 470 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, mil elu muutus kiiresti. Need olid mittevaskulaarsed taimed, nagu samblad ja maksarohud, millel ei olnud sügavaid juuri.

Silur

443 BCE

Kestus 0,443 - 0,419 mld aastat tagsi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
https://youtu.be/FYn089fGwF4

Devon

419 BCE

Kestus 0,419 - 0,359 mld aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid-ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed metsad tekkisid umbes 385 mln aastat tagasi. Teadlased avastasid New Yorgi osariigis Kairo lähedal asuvast mahajäetud karjäärist maailma vanima metsa. 385 miljoni aasta vanused kivimid sisaldavad kümnete iidsete puude kivistunud puitunud juuri. Esimene "puu" ilmub Devoni perioodil, 350–420 miljonit aastat tagasi. Seda nimetatakse Archaeopteriks. Puit meenutab okaspuude oma, tüvi on jäme ja võib ulatuda kuni 50 meetrini. Kuid see paljuneb eostega, nagu sõnajalad.

Karbon

359 BCE

Kestus 0,359 - 0,299 mld aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
https://youtu.be/rESuGB6JdC8

Perm

299 BCE

Kestus 0,299 - 0,252 mld aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiilglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 0,252 - 0,201 mld aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda pemaiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

230 BCE

Ligikaudu 230 miljonit aastat tagasi, triiase perioodil, ilmusid dinosaurused, mis arenesid roomajatest. Plateosaurus oli üks esimesi suuri taimtoidulisi dinosauruseid, palju suuremate sauropoodide sugulane. Ta kasvas umbes 9 meetri pikkuseks. Enamus dinosaurustest olid taimetoitlased, kuid oli ka loomtoidulisi.

Juura

201 BCE

Kestus 0,201 - 0,145 mld aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
https://youtu.be/ahT78Rzqv6k

Juura ajastu taimed

201 BCE

Sõnajalad ja hõlmikpuud koos juurte ja vaskulaarsete kudedega vee ja toitainete liigutamiseks ning paljunemissüsteemiga olid varajase juura ajastu domineerivad taimed. Juura ajal arenes välja uus taimede paljundamise meetod. Võimlemisseemned, koonust kandvad taimed, näiteks okaspuud, võimaldasid õietolmu tuule levitada. Selline paljunemine võimaldas suuremat geneetilist kombinatsiooni ja juura ajastu lõpuks olid seemneseemned laialt levinud.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud pesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
https://youtu.be/aIMySJ9M6O8

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 - 23 mln aastat tagasi. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
https://youtu.be/0hznfEGfUN4

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Rohked fossiilsed luud, hambad, rajad ja muud kindlad tõendid on näidanud, et Maa oli dinosauruste pärusmaa vähemalt 230 miljonit aastat. Kuid seni pole noorematest kui 66 miljoni aasta vanustest kivimitest leitud ühtegi jälge dinosauruste jäänustest. Sel hetkel, kui kriidiperiood andis järele paleogeenile, näib, et kõik dinosaurused lakkasid ootamatult olemast.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Imetajad

65 BCE

65 miljonit aastat tagasi tänapäevani, on imetajate ja õistaimede ajastu ning seda iseloomustab ülemaailmne jahenemine. Dinosauruste väljasuremine võimaldas imetajatel mitmekesistada ja kasvada.

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat - tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).