Maa teke ja areng

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal vähe ja seetõttu on teadmised selle aja kohta puudulikud.. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Selles ajajärgus tekkis ka Kuu. Tema vanuseks peetakse 4,5 miljardit aastat.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Planeet Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja selle tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. kuu tekkimine
Ta asub Maast 384 400 km kaugusel.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest aegkonnast on pärit vanimad stomatoliidid ning stomatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke.

3800 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. U 3,8 miljardit aastat tagasi.

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Stromatoliidid on mikroorganismide, ka tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Viirused

3000 BCE

Selleks ajaks olid olemas ka viirused.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuselr suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Siin toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

See sai võimalikuks tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele, mille tulemusena suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.

Eukarüootide areng

1700 BCE

Eukarüoodid on päristuumsed organismid.

Kambium

542 BCE

Sellel ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid mereselgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused). Teod ja karbid said koja, Tekkisid esimesed kalad.

Paleosoikum

542 BCE

See aegkond koosneb kuuest ajastust: kambium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Fanerosoikum koosneb kolmest aegkonnast: vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitisum

485 BCE

Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli esialgu soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Suur osa mereelustikust suri.

Silur

443 BCE

Taimed asustasid maismaa üsna tihedamini. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Tasapisi ilmusid maismaale esimesed loomad (tuhatjalgsed, skorpionid).

Devon

419 BCE

Esines rikkalik mereelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid, korallid, lubivetikad). Kaladest said suured kirskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Metsades kasvasid osjade, sõnajalgade ja koldade suured eellased. Surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Osades putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mille sisealal oli kuiv kõrb. Roomajate ja paljasseemnetaimede hulk suurenes. Meredes tekkis juurde luukalu. Maismaal elas kuni 4 meetri pikkune Edaphosaurus, kes oli taimtoiduline roomaja.
Ajastu lõppes suure väljasuremisega, kadus kuni 95%kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli pärast jääaega liigivaene. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
Toimus ühtse mandri lõhenemine.
Pildil on ammoniit ehk spiraalse kojaga leajalgne limus.

Mesosoikum

252 BCE

See aegkond jaguneb kolmeks ajastuks: triias, juura ja kriit.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Lisaks olemasolevatele liikidele ilmusid k esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid Maal domineerima. Oookeanides elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, karbid, Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimus massiline väljasuremine. Surid ära käik dinosaurused ja hiidroomajad.
Tekkisid mäestikud.
Pildil on magnooliad. Vanimad õistaimed nägidki välja nagu magnooliad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima niiske ja soe, hiljem jahenes.
Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum

66 BCE

See aegkond jaguneb kolmeks ajastuks: paleogeen, neogeen ja kvaternaar.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrid, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Kliima jahenes, esines jäätumisi.

Maakoore tardumine

4 BCE

Maakoor hakkas tarduma u 4,5 miljardit aastat tagasi. Hakkasid tekkima mineraalterad.Vanimad praeguseni säilinud kivimid on u 4 miljardit aastat vanad.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased Homo esindajad. Nende areng viis paljude imetajate ja linnuliikide väljasuremiseni.