-
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts . ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. -
Perno Postimees
Perno Postimees ehk Näddalileht, esinumbri esileht, 05. juuni 1857
Ajalehe esiknumber ilmus juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht, mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. -
"Kalevipoja" ilmumine
- sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
-
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas. -
Estonia asutamine
-
Vanemuise asutamine
-
Seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt
Kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda -
Teoorjuse kaotamine
Ikaldus vili ka vili mis tõi kaasa viimase näljahäda Eeesti rahva ajaloos -
C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
Kolm propagandakõnet mis toimusid aastatel 1868 -1870. Nendest kõnedest ilmus ka 1870 aastal raamat. -
Esimene üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. -
Avati Eesti esimene raudteeliin
- aastal avati Eesti pinnal esimene raudtee, mida kutsuti muuhulgas naljatlevalt apelsiniraudteeks. Raudteerööpad ühendasid Vene impeeriumi Paldiski, Tallinna ja Narva linnasid. Neist viimane oli omakorda ühendatud tsaaririigi pealinna Peterburiga.
-
Asutati esimesed põllumeeste seltsid
Esimesed eestlaste põllumeesteseltsid organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus 1870 ning Viljandis 1871. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts asutati alles 1888. Neid seltse tekkis maapiirkondadeski. Carl Robert Jakobsoni ja Märt Miti mõjul ei teinud eestlaste põllumeesteseltsid kuni 1890. aastateni baltisaksa põllumeesteseltsidega koostööd. -
Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjameeste Selts oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud teaduslik selts. -
Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus
Endla oli laulu- ja mänguselts, mis tegutses aastatel 1875–1940 Pärnus. 1875 hakkas seltsi juures tegutsema laulukoor Endla. Samal aastal etendati seltsi juures ka esimene näidend, kui põllumeeste seltsi ruumes kanti ette Lydia Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
