-
Jan 1, 1224
Läti Henriku kroonika, "Taani hindamisraamat"
Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. -
Period: Jan 1, 1224 to
.
-
Jan 1, 1500
Balthasar Russowi kroonika
Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. -
Jan 1, 1535
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. -
Tartu Ülikooli- Academia Gustaviana asutamine
Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940–1941 ning 1944–1989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool.
Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledžit . Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. -
Esimene eestikeelne Piibel
Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud piiblitõlge oli oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab Friedebert Tuglas: „Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja ta -
O.W. Masingu "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele"
Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees, kes tõi õ-tähe eesti kirjakeelde. 1795. aastal avaldas ta esimese aabitsa "ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele". -
Ajaleht Perno Postimees
Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Postimehe avanumbrisse paigutatud luuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. -
"Kalevipoja" rahvaväljaanne
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862. aastal. -
Ajaleht Eesti Postimees
Eesti Postimees oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril 1864. Lehe väljaandmisel abistasid Jannsenit nii tütar Lydia Koidula kui ka poeg Harry Jannsen, samuti tegid sellele kui juhtivale rahvusluse häälekandjale kaastööd ka kõik olulisemad eesti rahvusliku liikumise tegelased. Aja jooksul jäi ajaleht aga uuemate ja radikaalsemate rahvuslaste arvates liialt mõõdukaks ning hambutuks. Eriti teravalt asus Jannsenit kritiseerima Carl Robert Jakobson. -
Toimus I eesti laulupidu Tartus
Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit, 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. -
Carl Robert Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet"
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna. -
Ajaleht Sakala
Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson. Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas talurahva elu ja tegemisi ning teavitas erinevatest probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning võitles selle kaotamise vastu. -
Esimene Eesti lipu heiskamine Otepääl.
Sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol.
Must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv.
Valge – rahva püüd õnne ja valguse poole. -
"Noor-Eesti" kuulutus: "Enam euroopalist kultuuri!"
Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903–04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jt. -
"Estonia" teatrimaja avamine.
Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. -
Emakeel Seltsi asutamine.
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik ühendus, mis 2012 tegutses mittetulundusühinguna. Selts asub Tallinnas.
Aastatel 1925–1952 kandis nime Akadeemiline Emakeele Selts -
Nõukogude Liit lavastab okupeeritud Eestis riigipöörde.
Juunipööre oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. -
Kolmandik eesti kirjanike põgeneb kodumaalt.
Kuna Eestisse tuli Vene võim, siis korraldati siin tsensuur. Selle tulemusel pagesid paljud eesti kirjanikud kodumaalt. -
Balti kett.
Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile. Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25 % Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid üle 600 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud katkemat -
Iseseisva Eesti Vabariigi taastamine.
Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.
