Geokronoloogiline skaala

Geokrooniline skaala Kerli Villems R1

By kerli.villems
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Kestvus 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajusd. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkis maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meres arenesid algelised eluvormid. Mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.
  • Period: 542 BCE to 2500 BCE

    Proterosoikum e agueoon

    Tänu tsüanobakteritele elutegevus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus suurenes. Toimus mitmeid suuri jäätumisi, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapaäevastest loomhõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad nagu: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunes mineraalne toes ja tekkisid esimesed kalad.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

    Esimesed maismaataimed. Oli valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääeajaga. Ookeanipind alanes ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Mereelustik suri massiliselt välja.
  • 443 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

    Soojemates meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid sageli üleujutavatel aladel.
  • 419 BCE

    Esimesed putukad

    Esimesed putukad
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

    Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel aga korallidest, kihtpoorsetest ja lubivetikatest rifid. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
  • Period: 359 BCE to 300 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
    Maismaal elas rohkelt lülijalgseid ning putukad said lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 300 BCE to 250 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Ülekaalus olid roomajad. Suurenes ka paljasseemnetaimede ning meres luukalade osakaal. Ajastu lõpul toimus ajaloo suurim väljasuremine, milles kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e keskaegkond

  • Period: 250 BCE to 200 BCE

    Triias

    Ajastu algul oli elustik suhteliselt liigivaene tänu väljasuremisele permi ajastu lõpul. Ilmusid esimesed dionaurused ning tänu ajastu lõpul toimunud järjekordsele väljasuremisele, sai nendest peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 200 BCE to 145 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, nagu plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
  • 145 BCE

    Esimene õistaim

    Esimene õistaim
    Archefructus
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Toimus järjekordne massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum e uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

    Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad nagu preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnus ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvatenaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetajaid nagu mammut, karvane ninasarvik ning lindudest dodo ja moa. Paljude loomade väljasuremise põhjuseks peetakse inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.