Geokronoogiline skaala Susanna G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid (hüdrosfäär).

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Sada miljonit aastat pärast Maa moodustumist, põrkas meie Maa kokku suure taevakehaga ning moodustas Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon on ajastu, mil meredest arenesid algelised eluvormid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Arhaikumi kivimikihist on pärit vanimad leitud mikroorganismid, arhaikumiaegsed kivimeid leiab Gröönimaalt, Siberist, Kanadast, USAst, Baltimaadest jne.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes Maa hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanides. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maapind oli ulatuslikult jääga kaetud.

Protesoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomade hõimkonnad. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Enamused mandrid olid kivist pinnaga. Mered olid suhteliselt soojad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes oli rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis palju maailmamerd kuivaks maismaaks.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Esimesed taimed olid soonteta taimed, need arenesid rohelistest vetikatest.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Tekkisid esimesed maismaaloomad.

Devon

419 BCE

Esimesed putukad. Vees oli elustik rikkalik ning kalad domineerisid ja kasvasid aina suuremaks. Tekkisid maismaale esimesed metsad ja selgroogsed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaa oli täis võimasaid metsasid, kus elas rohkelt kahepaiksed ja lülijalgseid, kellel mõnel oli ka võime lennata.Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel tekkis ka lennuvõime. Esimesed roomajad.

Arthropleura

345 BCE

Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maimaal elasid ülakaalus roomajad, kes suutsid karmides kõrbe tingimustes elada. Lõppes suurima väljasuremisega Maa ajaloos, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest kujunes peamine loomarühm Maa peal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskkaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

243 BCE

Tänu ajastu lõpul toimunud järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ning tänapäevast tüüpi kalad.

Esimesed linnud

150 BCE

Arvatakse, et linnud arenesid välja teropoodide seltsist.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed hakkasid domineerima maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Esimesed õistaimed

140 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asususid elama meredesse. Soe kliima aina jahenes. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Meteoriidiplahvatuse tõttu surid arvatavasti välja dinosaurused ja paljud teised liigid.

Neogeen

23 BCE

oodusel tekkis tänapäeva ilme. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid paljud imetajad, nagu mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa.

Inimahvide teke

2 BCE

Inimahvid tekkisid umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.