Geokronoloogiline skaala Terje-Teele Taveter R1

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum oli Maa tekkimise ja kujunemise periood. Maal purskasid vulkaanid ning seda tabasid meteoriidisajud, millest mõned teadlased usuvad, et vesi võis tulla. Maakoor oli veel vedel kuni umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, millal selle tardumine toimus.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi kui tabas toonast alles mõnikümmend miljonit aastat tagasi noorest Päikesesüsteemi tekkinud Maad Marsi suurune planeet Theia. Kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest palju lähemal ning meie planeedi ööpäev võis olla nelja tunni pikkune. Miljardite aastate jooksul on Kuu kaugus Maast suurenenud.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi ajastul oli Maa piisavalt jahtunud, et veeauru kondenseerumisel tekkisid ookeanid, kus arenesid esimesed algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Proterosikumis toimus mitu ulatuslikku jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekealine Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Lumepalli-Maa

720 BCE

Kuna atmosfääri esines palju metaani, tekkis selle reaktsioonis hapnikuga süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole sama hea kasvuhoonegaas kui metaan ja selle tulemusena jahtus Maa ning oli kaetud jääga paar korda.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis hakkas elu vohama. Vetikate hulk kasvas, tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused ja esimesed kalad. Seda tuntakse kambriumi plahvatusena, sest see on kõige mitmekesisem elusorganismide teke ajaloos.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi ajastu lõpus tõi jääaeg endaga kaasa ookeanipinna alanemise, mille tõttu toimus mereelustikus massiline väljasuremine, kuid tekkisid ka esimesed maismaataimed.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka maismaal jätkus taimede asustamine, need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskoprionid, skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoni troopikameredes elas rikkalik põhjaekustik ning korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Nüüdseks olid kalad arenenud palju suuremaks ning osutusid tippkiskjateks. Ei tohiks ka unustada maismaad, kus devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad ja maa peale ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkind kivisütt ei ole tekkinud nii palju ühelgi teisel. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning putukad muutusid lennuvõimelisteks. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Permis tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima. Sellistes karmides tingimustes elasid peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, selles hävines 95% Maad asustanud liikdest.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguses oli elustik väga liigivaene, kuna varasemast ajastul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimus jällegi väljasuremine, see andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Juural säilitasid oma kohta dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad üle teiste triiase peridoodil levinud loomade. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad ning ookeanidesse sattus palju roomajaid nagu ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres olid arenenud tänapäevased kalad ja paljasseemnetaimedest metsad katsid maismaad tihedalt.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud pleisosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis ajastul algas pärast dinosauruste ning teiste hiidroomajate väljasuremist imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrid triivisid selliseks nagu tänapäeval. Arenesid tänapäevased loomad ja taimed ning laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad, alustades lahknemist ahvidest liigiga australopiteekus. Maa jahenes ja jälle jäätus mõned korrad.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Paljude liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 to 2500