Geokronoloogiline skaala -RasmusV R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6 mld -4 mld aastat tagasi.
¤ Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne ja maad tabasid meteoriidisajud.
¤ Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi.
¤ Meredes arenesid algelised eluvormid.
¤ On säilinud bakterifossiile ja stromatoliite - mikroorganismidide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi.
¤ Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
¤ Toimus mitu suurt jäätumist
¤ Aegkonna lõpus kujunes pehmekehaline nn Ediacra elustik

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542-485 mln. aastat tagasi.
¤ Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
¤ Kasvas planktiliste vetikate hulk.
¤ Üksteise järel ilmusid paljud selgroogsete rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
¤ Paljudel loomadel kujunesid mineraalteosed. Nt. tigudel koda, trilobiitidel välisskelett.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485-443 mln aastat tagasi.
¤ Meredes oli rikkalik elustik:käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
¤ Ilmusid esimesed maismaataimed
¤ Enamus ajast oli kliima soe aga ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine.
¤ Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100m ja tekkis palju maismaad. Elualade vähenemine tõi aga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Kestvus: 443-419 mln aastat tagasi.
¤ Meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad
¤ Taimed jätkasid maismaa asustamist ning olid võikesed ja lihtsa ehitusega.
¤ Maismaad hakkasid asustama ka loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid)

Devon

419 BCE

Kestvus: 419-359 mln aastat tagasi
¤ Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimrede äärealadel ehitati suuri riffe.
¤ Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (Nt. mitmed rüükalad, vihmuimsed)
¤ Ajastu lõpuks oli maismaal tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359-299 mln aastat tagasi
¤ Maismaal olid võimsad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurte eellaste metsad.
¤ Õleujutatud aladel olevast surnud puidust kujunes ohtralt kivisöelademeid.
¤ Maismaal elasid lülijalgsed, lennuvõimega putukad ja esimesed roomajad

Perm

299 BCE

Kestvus: 299-252 mln aastat tagasi.
¤ Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega ning mida ümbritses Panthalassa ookean.
¤ Maismaal elasid peamiselt roomajad, kekkele sobis tollane karm kliima.
¤ Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal.
¤ Permi ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine ning kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus: 252-201 mln aastat tagasi.
¤ Permi ajastu lõpus toimuvast väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat
¤I lmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid, ajastu lõpus toimuva väljasuremise tõttu, peamiseks loomarühmaks maismaal.
¤ Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus: 201-145 mln aastat tagasi
¤ Triiase ajastul elavad loomad vahetusid vähehaaval välja dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
¤ Ookeanides elas ohtralt merelisi roomajaid (Ihtüosaurused, Plesiosaurused), nendega koos elasid juba tänepäevast tüüpi kalad.
¤ Maismaa oli enamjaolt kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

146 BCE

Kestvus: 145-66 mln aastat tagasi.
¤ Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus
¤ Meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammmoniidid ja rudistid. Maismaal elasid peamiselt dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
¤ Kriidi lõpus toimunud massilises väljasuremises hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.(Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust)

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66-23 mln aastat tagasi.
¤ Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Enamus imetajatest elasid maismaal, vaalde esivanemad asusid aga elama meredesse. ¤Ilmusid esimesed primaadid.
¤ Ajastu algus oli soe ning ka suurtel laiuskraadidel leidus troopilisi metsi. Hiljem kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehelised puud ja kujunesid ulatuslikud rohumaad(preeriad, savannid)

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23-2,5 mln aastat tagasi.
¤ Mandrite asendid ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laieldaselt levima erinevad liigid (maod, konnad,l aululinnud, rotid, hiired)
¤ Ilmusid varajased hominiidid
¤ Toimusid korduvad jäätumised ning poolustel tekkis jääkatte.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani.
¤ Arenesid välja inimesed
¤ On surnud välja paljud imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa), millega seostatakse ka inimese kasvavat mõju planeedi elustikule.