geokronoloogiline skaala Raiko R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevamad meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Kröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis maakaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld -2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

proterosoikum

2500 BCE

Kestis 2500-542 mln aastat eKr. Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääri ja ookeanides hapniku sisaluds. Toimusid mitmed suured jäätumised.

Protorosoikum ehk Agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln - 485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis säilivad ka tänapäeval. Tekkisid paljud selgrootute rühmad nagu käsnad, ainuõõsed ja limused. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudel loomadel arenes mineraalne toes nagu näiteks välisskelett, mis arenes välja vastusena rüüvloomade jõulistele lõugadele. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln - 433 mln. Soojades troopilistes meredes elas rikkalik elustik nagu näiteks käsijalgsed ja korallid. Tekkisid esimesed maismaa taimed ja kliima oli valdavalt soe, mis hakkas ajastu lõpus jahenema. Veetaseme kuni 100 meetrine langus tegi paljuest madalmeredest maismaa, mis omakorda tõi kaasa massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln - 419 mln. Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid ning tekkisid esimesd primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketes ja üleujutavates aldel. Maismaad hakkasid asustama tuhatjalgsed ja meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln - 359 mln. Troopika meredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suureks ja oled tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid metsad ja esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised elama mõnda aega maismaal.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln - 299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid. Tekkisid roomajad ja lennuvõimelised putukad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 mln - 252 mln. Tekkis hiigelmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kõrbega ja mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomades olid ülekaalus roomajad, kes olid kõrbe tingimustega paremini kohanenud. Taimedest suurenes paljaseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade oma. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusega kadus 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 mln - 201 mln. Ajastu algus oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpus toimunud väljasuremisest taastumine võttis umbes 10 mld aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja neist kujunesid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ja suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln - 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kaheaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljaseementaimestikust koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln - 66 mln. Ilmusid esimes õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maa maismaa taimestikus. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosauruse, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetajad. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mille tagajärjel hävinesid dinosaurused ja merelised roomajad. Välja suremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66mln - 23 mln. Peale dinosauruste ja teiste hiidroomajate välja suremist hakkasid imetajad ja linnud kiirelt arenema. Enamus imetajaid eladis maismaal, kuid vaalade eelased elasid ookeanides. Ajastu algul oli kliima soe ja niiiske, mis võimaldas troopilistel metsadel kasvada palju suurematel laiuskraadidel. Ilmusid esimesed primaadid ja kliima järkjärgulise jaheemise tagajärjel said valdavaks heitlehised taimed ja kujunesid suured savannid ja rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln - 2,5 mln. Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevasele. Laialt levisid konnad, laululinnud, maod ja närilised. Aafrikas kujunesid välja varased hominiidid ja temperatuurid langesid, mis tõid kaasa korduvaid jäätumisi ja jääkatte tekke poolustel.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, Kvaternaari ajastu jooksul on välja surnud paljusid imetaja ja linnu liike. Paljude loomade väljasuremist on seostatud inimtegevusega.