Geological time spiral

Geokronoloogiline skaala Liisa R2

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4.6 mlj kuni 4 mlj aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniline aktiivne, maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid. ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mikroorganismid ja mitmesuguste vetikate kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid. ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mikroorganismid ja mitmesuguste vetikate kihilised moodustised.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Atmosfääris ja pinnasekihis surenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekaeline, mille hulka võis kuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima li valdavalt soe. Ajastu lõpil toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mille tõttu langes ookeani piir 100m ja paljud madalmered muutusid maismaaks. massiivne mereelustiku väljasuremine.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid erinevad riffid, ujusid primitiivsed kalad. taimed asustasid maismaad. Varajased maismaataimed olid väikese ja lihtsa ehituega, ning kasvasid niisketes/üle ujutatud alades. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. esimesteks olid: tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelstik ja šelfimerede äärealadele kujunesid suured riffid. Osad kalad kasvasid suurteks ja neist kujunesid tippkiskjad. Devoni lõpuks olid maismaal esimesed metsad, ning tekkisid ka esimesed kahepaiksed ja roomajad kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.
  • 350 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimasad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli katetud kuiva kõrbega, milles oli karm kliima.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Perma ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega, milles kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Maimaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul olnud massilises väljasuremises hävisid dinosaurused. peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. imietajatest kujunes suur liigirikas rühm. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellaed asusid elama meredesse. esimesed primaadid. algusel oli soe ja niiske kliima. troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. kujunesid ulatusliud preeriad, mis adendasid seniseid metsi
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. levima hakkasid maod, konnad, lalulinnud, samuti rotid ja hiired. kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. aafrikas ilmusid varajased hominiidid- inimese eellased. maakliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. poolustel kujune jääkate
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). loomade välja suremisega seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule
  • 200

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.