Geokronoloogiline skaala Klayd Tamme G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sellel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustas Maa kaaslase Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Hadaikumi ajal tekkinud algsetes ookeanides arenesid esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid.

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk augeoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapnikusisaldus õhus. Tekkis Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. Ajastu vältel ilmus ka mitmeid jääaegu.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.Kasvas planktiliste vetikate hulk ja ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaaaimed. Valdavalt soe kliima, ajastu lõpus toimus aga kiire jahenemine. See põhjustas ookeanipinna alanemise ning massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ja madala ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed ning skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad olid kasvanud suurteks ning olid tollel ajal tippkiskjad. Devoni ajal kujunesid madalatest maismaataimestikudest esimesed metsad. Maismaale ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised seal ka lühikest aega hakkama saada.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid metsad ja kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning esimesed roomajad ilmusid maismaale

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk kesksaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitie ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Uued loomad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased olid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomasiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Tekkisid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.