-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus on 4,6-4 miljardit aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad stormatoliidid.Teisisõnu, mikroorganismide ja mitmete toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris hapnikusisaldus (ookeanide pinnakihis samuti). Sel ajal oli ka mitu jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik ehk ilma skeletita. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenadide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. -
542 BCE
Kambrium
Seda evolutsiooni tuntakse ka kui kambriumi kambriumi plahvatust. Tol ajal tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Planktiliste vetikate hulk kasvas, need olid toiduks loomastikule. Tekkisid ainuõõssed, käsnad, limuskid jms. Paljudel loomdel tekkis ka mineraalne toes, näiteks tigudel koda. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Tekkisid esimesed maismaataimed. Troopikameredes elas rikkalik elustik. Selle aja kliima oli enamasti soe. Ajastu lõpus oli aga jääaeg. Selle tagajärjel alanes ookeanipind ja omakorda tähendas see mereelustiku väljasuremist. -
443 BCE
Silur
Kliima oli soe. Lisaks käsnadele, korallisele jms, ujusid ringi ka primitiivsed kalad. Maismaataimed jätkasid asustamist. Siiski vesistematel aladel ja olid väga lihtsa ehitusega. Peale maismaataimede hakkasid maismaad asustama ka loomad, näiteks skorpionid ja tuhatjalgsed. -
419 BCE
Devon
Mereelustik arenes jõudsalt. Suured muutused toimusid maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised veidi aega maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
Karboni ajastul oli palju metsasid. Surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Kivisütt tekkis suurtes kogustes vaid sellel ajastul. Maismaal oli palju lülijalgseid ja esimesed putukad suutsid ka lennata. Tekkisid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea ja seda ümbritses Panthalassa ookean. Sisemaa oli kaetud kõrbega. Seal oli väga karm kllima ja sellega suutsid kohaneda roomajad, kes olid suuresti ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus suri 95% Maa asukatest. -
252 BCE
Triias
Ajastu algus oli üsna trööstitu, kuna permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpus toimus jällegi suur väljasuremine. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes leidus hulgaliselt merelisi roomajaid. Leidus ka tänapäevaseid kalasid. Maismaast suur osa oli kaetud paljassemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused. Maismaal valitsesid siiani dinosaurused, kes aga ajastu lõpus surid välja. Selle põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle tagajärjel hävinesid ka merelised roomajad. Maismaale ilmusid aga esimesed õistaimed ja domineerisid sealses taimestikus. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli üldiselt soe ja niiske. Troopilisi metsi oli palju. Selle tagajärjel hakkas kliima vaikselt jahenema. Kasvas heitlehiste osakaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. Metsade asemel olid preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Maailm muutus üha tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, ka rotid ja hiired. Aafrikas kujunesid esimesed homiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes tunduvalt ning see omakorda tõi kaasa mitu jäätumist. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. See on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkeni. Surid välja mammutid ja karvane ninasarvik, lindudest dodo ja moa. Nende ja paljude teiste loomade välja suremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga Maa elustikule.
