Geokronoloogiline skaala Karolin BK 2020/21

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6mld-4mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad mikroorganismid ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambriumis

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatusena. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga. Suure jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid maismaaks. See tõi endaga kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Siluri

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Sellel ajastul jätkasid taimed ka maismaa asustamist. Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning sageli niisketel(üleujutatud) aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbonis

359 BCE

Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva mõningate taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega ja seal oli karm kliima. Sellistes tingimustes olid enamasti aind roomajad. Sellel ajastul
suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Alguses oli elustik liigivaene, sest permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljon aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja eelmisel ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevased kalad. Maismaa oli kaetud tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elsaid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid. Seejärel läks killma järk-järgult jahedamaks. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Liemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud jt. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa mitmeid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased. Kvaternaari jooksul surid välja palju linnu-ja imetajaliike. Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga plaanedi elustikule.