Geokronoloogiline skaala Karit E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Planeet Maa teke

4500 BCE

Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel moodustasid Maa tahke südamiku, ülituline sulakivim Maa sisemuse. Vulkaanilistest gaasidest tekkis Maale esmane atmosfäär. Veeaur tihenes kosmoseruumi jäisusega kokkupuutes pilvedeks, millest hakkas sadama vihma. Vesi täitis kõik Maa lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Vesi muutis kiiresti maapinna tänapäevasele sarnaseks ja võimaldas vees elu tekkimise.

Kuu teke

4500 BCE

maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3500 BCE

Elu tekkis umbes 3,8- 3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivte tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitusetüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakase ka kambriumi plahvatuse all. Seal kasvasid vetikad. ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Ordoviitsium

485 BCE

roopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid .Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Esialgsed maismaataimed olid väiksed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid) ning tekkisid esimesed luukalad.

Devon

419 BCE

roopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel kohtadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Ühelgi teisel ajastul pole niivõrd suurel kogusel kivisüsi tekkinud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad, elas rohkesti lühijalgseid ning mingil osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Panganea, mida ümbritses hiiglaslik Pantalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Vanimad liblikafossiilid on leitud just juura ajastu kivimitest.

Kriit

145 BCE

Hakkasid tekkima ka esimesed õistaimed, mis hakkasid maailmas ka kiirelt vohama ja lõpuks domineeris kogu maailma maismaataimestikus. Maismaal elasid ikka veel dinosaurused, samal ajal arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid.

Paleogeen

66 BCE

Surid välja dinosaurused ja ka teised hiidroomajad. Hakkasid tekkima lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurelas maismaal kiiresti suureks ja liigirikkaks rühmaks.

kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Jahenes Maa, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid perekond "homo" esindajad. Nad said alguse aafrika aladelt ning sealt liikusid tervesse maailma, nagu tänapäevalgi inimesed on. Surid välja ka paljud imetajad näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Samuti ka lindudest dodo ja moa.