Geokronoloogiline skaala - Henry

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taeva kehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid, kujunesid esimesed mikroorganismid, bakterid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookenide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu ülemaailmset jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. Fotosünteesivad tsüanobakterid.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

Period: 543 BCE to 1 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi plahvatus, kasvas planktiliste vetikate hulk, need omakorda toiduks rikkalikule loomastikule, trilobiidid.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, lõppedes jääajaga. Jääajaga kaasnes mereelu massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid suured puukujulised sõnajalalised. Üleujutanud aladel tekkis kivisüsi. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, lendavad putukad. Maismaale ilmusid erinevad roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Alguses elustik liigivaene. Elustiku taastumiseks kulus 10 milj. aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Ookeanites elasid merelised saurused, ammonniidid ja lehmasarve meenutavad karbid ehk rudistid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine väljasuremise põhjus oletatavalt on meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosauruste väljasuremist algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maal, vaalade eellased asusid elama merre. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Peale seda hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varajased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvartenaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - Perekond homo esindajad, kellest on välja arenenud tänapäevane inimene. Kvartenaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.