Geokronoloogiline skaala Henriete A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Iseloomustab kõrge vulkaaniline aktiivsus ning sagedased meteoriidisajud. Kivimeid sellest perioodist leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid välja algne maakoor ja atmosfäär ning ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab (ilmselt) kokku protoplaneediga ja moodustub Kuu.

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Algeliste eluvormide arenemine, algab ka mandrite moodustumine.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Sellest ajast on pärit kivimid (leitud Gröönimaalt), mis sisaldavad elutegevuse tagajärjel tekkinud süsinikku (täpsemalt grafiiti).

Vanimad stromatoliidid

3500 BCE

Stromatoliidid on peamiselt tsüanobakterite (mis kusjuures juba fotosünteesisid) elutegevuse tagajärjel tekkinud kihilised moodustused. Stromatoliididest on leitud ka bakterifossiile ning jälgi ka muudest vetikaliikidest ja mikroorganismidest.

Esimesed eukarüoodid

2700 BCE

Umbes siis ilmusid esimesed eukarüootsed rakud (tuumaga rakud), mis arvatakse olevat tekkinud endosümbioosi teel.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite tegevuse tagajärjel suureneb ookeanide pinnakihis ning atmosfääris hapnikusisaldus. Tekivad keerulisemad organismid. Hakkab esinema sümbioos mitokondrite ja kloroplastide (ehk seega erinevate organismide) vahel. Tektooniliselt võrdlemisi aktiivne periood. Toimus mitu suurt ulatuslikku jäätumist.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid on (sh eukarüootsetest organismidest) välja arenenud vähemalt 25 eraldiseisval juhul. Esimesed sellised organismid olid tsüanobakteritele äärmiselt sarnased.

Lumepall

650 BCE

Mitmed teadlased arvavad, et umbes sellel ajal läbis Maa vähemalt ühe, kuigi tõenäoliselt isegi mitu, nn lumepalli perioodi st suur osa Maast oli kaetud lume ja jääga. Selle tagajärjel oleks vabanenud atmosfääri suurtes kogustest hapnikku. Arvatakse, et see silus tee kambriumi plahvatuseni.

Ediacara elustik

575 BCE

Tekib ja võrdlemisi lühikest aega kestab nn Ediacara elustik, mis koosneb pehmekehalistest kompleksematest mitmerakulistest organismidest, mille osad esindajad on välja surnud ning osad on ka tänapäeval maailmas olemas. Neid pole tänapäevani ühtegi loomariiki (kui nad üldse kuulusid loomade alla) kindlalt suudetud paigutada.

Paleosoikum e. vanaaegkond

542 BCE

Elu jõuab Maale. Perioodi iseloomustavad ulatuslikud pidevad muutused Maa kliimas ning elustikus.

Fanerosoikum

542 BCE

Praegune eoon. Elu on eksisteerinud pidevalt ning arenenud väga kõrgele tasmele. Tekib hiidmanner Pangaea, millest arenevad välja tänapäevased mandrid.

Kambrium

542 BCE

Väga lühikese ajaperioodi jooksul terve Maa elustik rikastub ja tekib suurem osa tänapäeval eksisteerivatest loomahõimkondadest e. toimub nn kambriumi plahvatus.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimene selgroogne

530 BCE

Arenesid esimesed selgrootud, kes oma ehituselt jäid veel küllaltki algeliseks: neil puudusid nt lõuad ning välimuselt meenutasid nad ilmselt nt silmulasi või ka angerjaid.

Esimesed kalad

525 BCE

Arenesid umbes samaaegselt esimeste selgrootudega.

Esimene loom maal

520 BCE

Esimesed loomad jõuavad maismaale (ilmselt oli selleks teatud lülijalgsete rühm).

Ordoviitsium

485 BCE

Elustik areneb ja rikastub hoogsalt. Heaks eelduseks oli valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõpus kliima jaheneb ning tekib jääaeg. Selle tulemusena meretase alaneb ning suur osa mereelustikust sureb välja.

Esimesed maismaataimed

465 BCE

Esimesed maismaataimed olid üsna lihtsad ning arenesid ilmselt välja teatud rohevetikate liikidest.

Silur

443 BCE

Soojemates meredes kujunevad korallirifid. Maismaaelustik rikastub, kuid selle esindajad on endiselt veel suhteliselt lihtsa ehitusega.

Devon

419 BCE

Mereelustik areneb hoogsalt ning rikastub; moodustuvad suuremad ja keerulisemad ökosüsteemid ja elukooslused. Paljudest kaladest saavad tippkiskjad. Maismaale ilmuvad esimesed kahepaiksed ning tekivad esimesed metsad.

Esimene putukas

400 BCE

Rhyniognatha hirsti, arenes välja samal ajal, kui moodustusid esimesed maismaaökosüsteemid.

Esimesed neljajalgsed loomad

397 BCE

Arenevad esimesed nelijalgsed loomad e tetrapoodid, kellest hiljem arenevad välja linnud, imetajad, kahepaiksed ja roomajad (ja ka dinosaurused). Tetrapoodid liiguvad maismaale, kuigi esimesed sellised veel ei kõnni, vaid pigem "lohistavad" end oma jalgade abil mööda maad ringi.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed metsad kasvasid sõnajalgu meenutavatest puutüüpi taimedest.

Karbon

359 BCE

Tekivad ulatuslikud ja tihedad metsad, mida täidavad osjade, kollade ja sõnajalgade suured puutaolised eellased. Tekivad suured kivisöelademed. Maismaale ilmuvad ka esimesed roomajad.

Esimesed roomajad

340 BCE

Paljud roomajad siiski füüsilistelt tunnustelt kohastunud vees elamiseks (pikk ja tugev saba, piklik voolujooneline keha). Enamik on tippkiskjad.

Perm

299 BCE

Tekkinud hiidmanner Pangaea, kliima on selle eri piirkondades radikaalselt erinev; suurt osa katab kõrb, kus said kõige paremini hakkama roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, veeelustikes luukalade osakaal. Ajastu lõpeb seni Maa ajaloo suurima väljasuremisega: ligi 95% liikidest kaob.

Mesosoikum e. keskaegkond

252 BCE

Maa taastub permi ajastul toimunud suurest väljasuremisest. Kutsutakse ka roomajate ajastuks (dinosaurused). Üha rohkem ilmub Maale liike, mis eksisteerivad ka tänapäeval.

Triias

252 BCE

Permis toimunud massilise väljasuremise tõttu on elustik algul väga liigivaene ning taastumiseks kulub miljoneid aastaid. Elu areng võtab väljasuremisele eelnenud ajaga võrreldes erineva suuna. Ilmuvad esimesed dinosaurused ja ka imetajad. Ajastu lõpupoole toimuv järjekordne (kuigi väiksem) väljasuremine annab dinosaurustele võimaluse tõusta suurimaks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

235 BCE

Ligikaudu sel ajal ilmuvad esimesed dinosaurused, kuigi täpne aeg pole halvasti säilinud fossiilide tõttu teada.

Esimesed imetajad

225 BCE

Esimesed imetajad ja imetajasarnased loomad olid võrdlemisi väike ning ilmselt suures osas taimetoidulised.

Juura

201 BCE

Domineerivateks loomarühmadeks saavad vähehaaval dinosaurused, imetajad, roomajad ning kahepaiksed. Suur osa maismaast on kaetud peamiselt paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elavad kalad sarnanevad tänapäeval elavatega.

Massiväljasuremine

200 BCE

Toimub järjekordne massiväljasuremine, mis puudutab dinosauruseid natuke vähem kui teisi loomarühmasid. See annab neile võimaluse tõusta domineerivaks loomarühmaks maismaal.

Esimene lind

150 BCE

Tänapäeva Euroopa aladele ilmub esimene lind, kes meenutas teatud dinosauruseliike.

Kriit

145 BCE

Ilmuvad õistaimed, mis muuduvad kogu maismaal domineerivaks taimerühmaks. Maismaa- ja mereelustike rikastumine jätkub kuni ajastu lõpus tõenäoliselt meteoriiditabamuse tagajärjel toimunud massiväljasuremiseni. Dinosaurused surevad täielikult välja ning hävib ka suur osa mere- ja maismaaelustikust.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad hoogsalt arenema.

Väljasuremine mereelustikus

93 BCE

Mered muutuvad (ilmselt suure vulkaanipurske tõttu) hapnikuvaesemaks ning selle tagajärjel sureb pea kolmandik meres elavatest selgrootute liikidest välja.

Muru ja rohttaimede areng

70 BCE

Muru (ja muud väiksemad rohttaimed) hakkab laiemalt levima, kuid ei kata veel suuri maa-alasid.

Kainosoikum e. uusaegkond

66 BCE

Kutsutakse ka lindude ja imetajate ajastuks, kestab tänapäevani. Kliima jaheneb järk-järgult. Loodusvööndid mitmekesistuvad. Paljud selle aja jooksul välja arenenud liigid on tänapäeval ka olemas.

Paleogeen

66 BCE

Linnud ja imetajad arenevad kiirelt ning imetajad asuvad elama valdavalt maismaale. Kliima võrdlemisi soe, kuid hakkab vaikselt jahenema. Paljasseemnemetsade asemel hakkavad esile rohkem tõusma heitlehised metsad. Metsade asemele hakkavad piirkonniti tekkima ka ulatuslikumad rohumaad.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Ilmselt meteoriiditabamuse tagajärjel muutub järsult Maa kliima ning dinosaurused surevad välja. Imetajad tõusevad domineerivaks loomarühmaks.

Neogeen

23 BCE

Mandrite asukoht ning elustiku üldjooned on sarnanevad üpriski palju tänapäevastele; kujunevad välja paljud tänapäevased imetaja- ja linnuliigid. Aafrikas ilmuvad homiinidid. Kliima jaheneb ning esineb mitu jääaega.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses kujuneb välja perekond Homo ning jooksvalt surevad välja ka paljud imetaja- ja linnuliigid (ilmselt inimtegevuse tagajärjel, kes hakkab kiirelt domineerima). Praegune ajastu.