Geokronoloogiline skaala Heike R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredest arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusdest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Puudus osoonikiht, mistõttu ei neelanud miski UV-kiirgust. Seetõttu sai elu alata ainult vees. Tolleaegsetest eluvormidest on säilinud vähe, kuna need olid pehmekoelised. Kivistised tekivad enamasti luustiku või kestaga organismidest.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdsks

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas ka planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, arvatakse, et see kujunes vastusena röövloomadele. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Periood, mis kestis 485 miljonit aastat tagasi kuni 443 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli soojades troopikameredes rikkalik elustik. Kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, mis tingis jääaja. Jäätumisega alanes maailmameri kuni 100m võrra, mis tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid Maa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: nendest esimeste seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadele ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtumised, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Kui ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, siis lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Periood, mis kestis 300 miljonit aastat kuni 250 miljonit aastat tagasi. Sel ajastul oli maal vaid üks hiiglaslik manner, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Mandri sisealal oli väga karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad. Ajastu lõpuks suri välja 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Periood, mis kestis 200 miljonit aastat kuni 145 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli elustikuks dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Maismaal oli palju paljasseemnetaimedest koosnevat metsa.

Kriit

145 BCE

Periood, mis kestis 145 miljonit kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kogu Maa. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetajad ning linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid ka dinosaurused. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti.

Paleogeen

66 BCE

Periood, mis kestis 66 miljonit aastat kuni 23 miljonit aasta tagasi. Kuna dinosaurused olid surnud, algas lindude ning imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid see hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid välja ka ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Periood, mis kestis 23 miljonit aastat kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Tollal kujunesid välja tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased. Perioodi jooksul jäätus Maa korduvalt.

Kvaternaar

3 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetaja- ja linnuliigid (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.