Geokronoloogiline skaala Hanna G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld aastat tagasi. Periood on vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Grönönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodil lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk Ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi ehk ürgeooni ajastul arenesid meredes algelised eluvormid. Elu tekkis 3,8 mld aastat tagasi.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Hadaikum

Period: 4000 BCE to 4600 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli enamjaolt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg põhjustas elualade vähenemist, mis põhjustas mereelustiku massilist väljasuremist.

Siluri

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, merikorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Devoni ajastul toimusid suured muutused ka maismaal. Selle ajastu lõpuks oli tekkinud maismaale esimesed metsad, ilmunud esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajd.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, selle tulemusena kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu algus oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kuid ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille tagajärjel muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid esimesed imetajad.

Mososoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljusseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid välja uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi ajastu lõpul surid välja dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Paleogeeni ajastu kliima oli algses niiske ja soe ning seetõttu kasvasid troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Kuid siis hakkas kliima jahenema nind valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed inimesed eellased. Toimus järjekordne jäätumine, mistõttu poolustel kujunes jääkate

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid esimesed inimese vahetatud eellased- perekond homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud meid tänapäevase inimese homo sapiens`i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks mammutid.

Kambriumis

542

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning suurem oma tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.